metsanetistumine

ehk lugu sellest mis moodi bastard metsas ellujäämist proovis.

Lugusid sellest mismoodi üks või teine tuntud tehnokratt oma tööd kuskil võsavahel, selg vasta puud nõjatumas saab teha tänu uutele veebirakendustele ja mobiilsetele internetivõimalustele. ja seda juttu on räägitud juba aastaid. varsti juba kümmekond.

Päriselus on asjad hulga hullemad. saabunud kahe võsa vahele kaasas uus ja uhke telefon millega saab ilusasti EDGE võrgus iga kohapeal bõrsikurssi ja horoskoopi lugeda tekkis idee, et mu teispoolsus saaks kah oma meilid ära lugeda. et asja keerulisemaks teha arvasin, et ta võiks oma meilid ikka ilusasti oma arvutisse imeda. no telefoni ja arvuti paaritamiseks vajaminevate draiverite plaati mul muidugi kaasas polnud. Tühja sellest uus ja uhke telefon ju ise veebibrauseriga pill saab igasugu failisid alla laadida ja pärast kaablitpidi failireziimil arvutisse imeda. aga nendest aegadest kui draiverid mõned kilobaidi jagu mahtu nõudsid on kaugel. Ei selline lihtne moemidraiver käib koos tarkvarapaketiga mis on 40MB! suur. See maht ei ole siiski midagi ületamatut, tunnike – kaks tirimist ja olekski olemas. Kõik oleks sellega iusasti lõppenud kui mu mobiilitootja poleks teinud mõnusat allalaadimissüsteemi kus allalaadimisõigus aegub – ka siis kui allalaadimine on veel pooleli. niipalju siis sellest arvuti ja telefoni paaritamisest.

Mis kehvasti see uuesti, sellel korral haarasin enne võsade vahele ronimist kaasa masina milles on juba vajalikud draiverid olemas. Peale mõningasi katsetusi sinihambaga otsustasin siiski kaabli kasuks. Nüüd tuli vaid tekitada olukord kus kaks arvutit omavahel suhtlevad, ad-hoc sellekohapeal oli kasuks, et asja keerulisemaks teha lasin masinatel omavahel ise otsustada milliseid ip aadresse võtta või jätta. peale kolme – nelja katset suutsid masinad alamvõrgu osas ühtsele arusaamale jõuda ja ennäe saingi asja tööle.

Mis siis saab seal teha. Ilma reklaamiplokeerijata pole kuhugi veebiväljaande juurde asja sest piltide ja flashide allalaadimine võtab üle mõistuse kaua aega. Spämmi saab päris kiiresti alla laadida. web2.0 mullides kolamine võtab küll kenakesti aega aga saab hakkama – kõige edukamalt saab hakkama siis kui igasugu pildid kinni keerata.

Tuleb välja, et praegusel ajal on täiesti võimalik metsas ellu jääda, kui veidikenegi ettevalmistuda. aga need vennad kes GSM datakõnega üle infrapuna lapatsid internetiga ühendasid, et oma meilisõltuvusele leevendust saada olid kangelased. tõelised kangelased arvestades, et mobiilide akudel ei jagunud võhma väga pikaks ajaks. lapatsitest rääkimata. tegelikult saab elupäästva meilidoosi juba telefoniga kätte ja ei peagi mässama siniste hammaste ja kaablitega – kui seda asja eluks võib nimetada.

bastard jääb ellu.

ja teinekord on mõned asjad siiski valed.

Minu arusaam valest on kindlasti erinev paljude teiste arusaamast. Ja kohe kindlasti ei hakka ma ennast (täna) vaevama teiste inimeste arusaamadega.

Igatahes kuuma päikese käes vedelemine on lõbus ajaviide ja jahedas merevees ujumine pea spordi tegemiseks klassifitseerub. Rannaliivas leiduvat paska nimetatakse looduseks ja selles leiduvaid miinikilde, lennukipomme, masuudivaate, pudelipõhju ja okastraati nimetatakse reostuseks. Reostust mis otseselt tungib inimese oma isikliku keha poolt omandatud ruumi nimetatakse. kurat ma ei tea kuidas seda nimetatakse. Igatahes on tegu millegi ebameeldivaga, mille ebameeldivus on võrdelises seoses selle “asja” hõivatud ruumalaga. Ning samuti sellega kui palju on objektil nurki ja teravaid servi. Samas teinekord on hea kui miski teravaservaline penetreerib inimese omaeenese kallisse ruumi. Eriti siis kui miski eelpoolnimetatud pudelipõhi on kehasse pidama jäänud, ega taha abistamata välja tulla.

Aga seda kõike juhul kui nende penetreerijate käsitsemisel tegutsevad treenitud ja haritud inimesed kes on õppinud eemaldama kehast igasugust paska ja oskavad inimese pärast kokku lappida, muidugi kui ei juhtu olema reede pärastlõuna.. ja kui juhtub olema pärastlõuna tuleb leppida asjaoluga, et elu eest tuleb võidelda. Sport ja lõbus ajaviitmine ühes lauses ja sellele järgneb elu eest võitlemine. kas seal on mingi seos?
penetreerivatest vöörkehadest võiks veel niimõndagi vesta aga ma arvan, et selleteemalisi kajastusi on enam kui küll.

Selle viimase pildi kohta ei taha isegi mitte sulaselget valet kirjutada. Mõlemad pildid pärinevad ühe teatud haigla kirurgia osakonna stendilt. Igatahes muretsevatele omastele peaks need lõbu pakkuma. Natuke isegi pakkusid.. Aga ma olen päris kindel, et mitte sellisel viisil nagu nende riputajal mõttes oli.