Möttekoda

ö, 1. häälik, eestikeeles keskkõrge eesvokaal, millem oodustamisel on keeleselg veidi madalamal kui ee moodustamisel ja huuled ettepoole lükkunud ning ümardunud, niiet nende vahel on oakujuline ava. -

2. (Ö, ö), eesti tähestiku 26. täht (võetud saksa tähestikust, kus ö<õ<oe).*

Mõttekoda nagu saarlastel kombeks häälida Möttekoda.

Miks ö mitte õ. Sest on aeg tagasi võita ö ausate ja uhkete häälikute hulka, et see pole ainult labane viis viina, vorsti, juustu, tualettpaberi ja misiganes tootele tähelepanu võitmiseks. Et saarlane saaks jälle kord häbitundeta hääldada “pöder pöönutas pöösas”. Ta ei ole enam elus viinareklaam.

Saarlased on juba üks huvitav rahvas.

* EE 10 “Ö”

Fuck off, härrased

Ei ole mitte mingisugust majandussurutist!

Majandussurutise ajal ei kasvaks Viru Keskuse – noh, see jube junn, mis Revalis seisab – käive 3%.
Majandussurutise ajal ei teataks Revali Kaubamaja, et nende “selle aasta üheksa kuu konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 4,7 miljardit krooni, mis teeb aastaseks kasvuks 13 protsenti.”

JA

Majandussurutise ajal ei too osturalli Tarbatus ja Revalis kontsernile kasu kokku 15,6 miljonit, mis on rekord. (sic!)

Nii et üleskutse, lugupeetavad, lõpetame, palun, selle hämamise ja elame kapitalismis edasi.
Endale näkku sittumine ei ole hedonistlik.

Mastaba

sügis 2008

Openoffice serverid on liig suurest külastajate hulgast maas. Microsoft jagab tasuta arendustarkvara. Maailma lõpp? Vandenõu?

Enam paremaks minna ei saa

Just nii ongi, sest edasi läheb inimkonna saatus ainult allamäge, kuulutab professor Steve Jones. Kuna meie elu on läinud nii heaks ja mugavaks, kaotab loodusliku valiku põhimõte oma väe. See lihtsalt ei tööta, sest mida mugavam ja rikkam on keskkond, seda rohkem hoitakse inimese elu alles, kas või väevõimuga ja masinate abil. Ma ei ütle, et kõik normidele mittevastavad isikud tuleks gaasikambrisse lükata, aga ‘Darwin Drug‘ ei tundu üldsegi halva ideena.

Genofond jääb aga järjest vaesemaks, kuna üks olulisemaid mutatsioone tingivaid faktoreid on meeste vanus. Paraku on aga nii, et üle 35-aastased mehed on järjest sagedamini viljatud, mistõttu see variant langeb kah ära. Ja kuna maailm muutub üksikisiku jaoks järjest avaramaks ning inimesed kolivad tihtipeale oma etniliselt kodumaalt minema ja loovad pere teisest rahvusest ja/või rassist inimesega, kipuvad retsessiivsed alleelid sel kombel lihtsalt kaotsi minema. Blondid ja sini- või rohesilmsed inimesed muutuvad ühel hetkel pelgalt müüdiks, kuna ümberringi on näha vaid tumeda kahupea ning pronksja jumega pruunisilmseid kodanikke.

Ühest küljest võib ju öelda, et mind see ei puuduta, ma olen selleks ajaks ilmselt juba ammu lusika nurka visanud. Teisalt tasuks võib-olla siiski mõelda ka selle peale, mida oma eluaja jooksul ära teha saaks, et üleüldist lemminglikku käitumist veidigi vähendada.

__

Rojukene

SMS-laen

SMS-laen on kiire laen – kiirelt saad, kiiresti pead ka tagasi maksma. Et laenu saada, peab olema Internet ja mobiiltelefon. Need on tavalised asjad tänapäeva inimese elus. Tavaline on ka see, et kõikidel on kiire – laenuandjal pole aega isikut kontrollida ja laenuvõtjal on kiire poodi, sest ta nägi vaateaknal uut Prada kotti. Kuna laenuandja on võtnud endale riski ilma inimese silmnägu tuvastamata oma raha välja käia, siis pole imestada, et intress on kõrge. Kui üks tagasi ei maksa, aga teine jälle maksab, siis saab ka maksmisest kõrvalehiilija laen lõpuks tasutud. Või noh, suhteliselt ükskõik, kuidas need protsessid välja näevad. Oluline on see, et inimene, kes arvab heaks siin maailmas vabalt ringi kõndida ja hingata, võiks lisaks söömisele, magamisele ja hingamisele ka mõelda. Mõelda kaasa ja antud hetkel, siis lisaks veel lugeda ka, millele ta alla kirjutab. SMS-jamast on kõrini.

Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk sätestab igaühe põhiõigused, vabadused ja kohustused. § 19 ütleb, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi.

Asudes meelevaldselt lahkama paragrahvi number 19 tuleb välja, et SMS-laenu andmine on vaba eneseteostus (ettevõtlusvabadus). Ka SMS-laenu võtjal on õigus vabale eneseteostusele – näiteks õigus Prada käekotile, kuigi ta seda endale lubada ei saa. Niisiis SMS-laenu võtja peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel (õigus omada uut Prada käekotti, vabadus käia shoppamas) ning kohustuste täitmisel (maksta laen tagasi, sest võlg on ometigi võõra oma) austama ja arvestama teiste inimeste (SMS-laenu andja on ka inimene, tal on ka pere ja tema naine tahab ka uut Prada käekotti) õigusi ja vabadusi (õigus anda SM-laenu, vabadus osta Pradat ja shopata).

Hoolimata põhiseadusest ja hulga teiste tsiviilõiguslikke suhteid reguleerivatest õigusaktidest on nüüdseks laenu andjate ja võtjate rahakotit lootusetult sassi läinud. Riik tõttab siinkohal appi, pakkudes kiirlaenuohvritele tasuta õigusabi. Abipakkuja peab ka loomulikult millestki toituma ja kuskil elama, nii et sõna tasuta on siinkohal üleliigne. Olge te tänatud kitsal ajal kokku hoidjad, hommikust õhtuni praekartulidieedil olijad, kes te nüüd oma toitainetevaese kõhutäiega tööl käies saate SMS-laenajate lustimisi tarbimisparadiisis kinni maksta. Viriseda pole mõtet, sest kohtumenetlus oleks veelgi kulukam lahendus. Eesti päevalehe 1. oktoobri väljaandes ütleb härra Lauri Vitsut, et riigile tuleb tunduvalt odavam maksta advokaadile 1500 krooni tunnist laenuohvri nõustamise eest, kui hakata pidama kohtuprotsesse, kus kohtuistungi tund maksab vähemalt 10 000 krooni. Olen selle kõigega päri, aga näpuga näidata tahan ikka, sest kes kurat käskis kõikidel neil inimestel (erinevatel andmetel ligikaudu 200 000) lihtsalt nö tarbimiseks raha laenata.

Vähemalt õnnelik lõpp on sel lool, sest kõik saavad raha. Õigusabi andja saab tunnis 1500 krooni äpardunud laenaja nõustamise eest. Liigkasuvõtjast SMS-laenu andja saab oma laenatud raha tagasi. Kergemeelsed tarbimishullud saavad võimaluse laenata raha odavamalt, et see siis uuesti Stockmanni viia.

Aeg

Aeg on üks karvane ja paha sõna. On aeg, tuleb aeg, oli aeg, pole aega, on aega.

Aega on meil alati. Aega on kõige ja kõigi jaoks aga mitte enda jaoks. Ise me elame laenatud ajast, ajast mille saame teistelt. Kui ka saab enda jaoks aega, kiputakse ikka see ära jagama kellelegi teisele. Aeg käib käest kätte. Mõisa aeg, las lohiseb. Aga enda aega küll ei tahaks lohistada. Nagu oleks kellegi omaenese aega.

Kivid kännud, künkad, mättad, augud, porilombid, mootorsaed ja okastraat.

Ei ole enam seda aega mil oli palju aega. Kuskil nagu oleks ajasöödik. Koguaeg õgib ja kasvab. Mida kiiremini kasvab seda rohkem õgib. Lõpuks sööb ta ära kõik aja mis on olnud, mis on, ja mis tuleb. Saab aja kõik endale sisse aetud on kõik läbi.

Peavalu, iiveldus. Vabandused needki.

Aga uuel seansil mängitakse teist elu maha. Ja kõik kes seda elama saabuvad on elus esimest korda. Oma ajaõgija hakkab ka seal oma tööd tegema.

Homme oli juba varem ära.