kevad on käes

Ja ärge tulge ütlema, et ei ole kevadekuulutaja.

Miks ei ehitata Saaremaa silda

Ilmas on vaid üks täppisteadus – tagantjärele tarkus. Mitte segi ajada targutamisega mis vaevalt virisemisest eristatav on.

Saaremaa sild on müstiline nähtus. Tegu on projektiga mille tasuvuses kahelda ei saa. Tegu on projektiga mille vajalikuses keegi ei saa kahelda. Ja tegu on projektiga mida ei teostata.

Keskkona mõjud olla kohutavad. Kord hülge ujumist hakkab silla sammas segama -  ja kord merelinnu lendamist.

Aga tegelikult parvlaevaloksudega üle väina sõita on ju palju mõnnam ja romantilisem. Või noh niimoodi räägitakse. Rääkige seda juttu saarlasele kes ei saa reede õhtul koju kuna praam lihtsalt ei sõida või emale isale kes tahavad lapse kooli lõpetamisele minna aga kohtuvad hiiglasliku järjekorraga kus pohmellis tüübid oma järjekordselt võistujoomiselt oma kodudesse üritavad minna.

Oht kaotada saare romantika. MILLINE KURADI ROMANTIKA? purjus Eesti siseturistid ongi see romantika mida niiväga tuleb hoida? Leedo praamiloksud on see romantika? Parved mille peal olla nii mõnus oma lõunat või hommikukohvi võtta. Need inimesed kes sellest räägivad ilmselgelt ei ole nende parvede peal sõõnud-joonud.. Hea ja korraliku toidu hinna eest saab midagi mis vaid tinglikult toiduks klassifitseerub. Ja seda kõike  doteeritakse riigi poolt – see pinnas kus need “kohvikud”restoranid” asuvad alustel mille sõidushoidmise eest maksab riik kenakese kopika. Hollaa ehitame Tallinn-Tartu maantee keskkohta hiiglasliku drive in urka kuhu sissesõitmise eest peab maksma ja kus müüakse romantiliselt kehva toitu ulmeliselt kõrgete hindade eest. Ning ära kah ei lasta enne poole tunni möödumist. Võibolla see on arusaadavam neile kes ei ole pidanud oma elus pikki perioode mitu korda nädalas sõitma saare ja mandri vahet.

Tekib küsimus. Kas tõepoolest oleks riigil kahjulk lasta mõnel eraettevõtjal oma silda püsti lükata? Isemajandav sild. Konkurentsivõimeliste hindadega. Ja konkurentsivõimelisteks hindadeks võib nimetada vabalt ka kaks korda suuremaid hindu kui on praegused praami pileti hinnad.

Regionaalpoliitiline kasumiahnus kirjeldaab järgnevat uitmõtet/arusaama. Kui Saaremaavalitsus doteeriks Saaremaakonna elanike sillapileteid oleksid saare elanikud huvitatud Saaremaale “sissekirjutusest” Samas maavalitsus saaks maksutulu juurde. Ettevõtted, seni kui kehtib riigis kord kus ettevõtted lihtsalt ei maksa tulumaksu ei maksa nendega väga arvestada.

Silla ehitamine oleks vaid kahjulik ühele ärimehele ja tema ärile. Ja sedagi lühikeses perspektiivis.

Saaremaale ehitati süvasadam mis pidi saare majanduse kui paisu tagant lahti päästma – aga nii lolli transiidiärimeest küll ei ole kes laseks laeva pealt kauba maha laadida vaid selle jaoks, et see ühe teise laeva peale sõidutada. Aga arvati, et siiski sadam on tähtsam kui sild.

Olen kohanud erinevaid hinnanguid silla tasuvusaja kohta.. kord 20 kord 10 aastat. Rahvas võtab korteri ostmiseks laenu 30 aasta peale.. auto 5 aasta pealke.. kodukino 3 aasta peale.. ja ikka silda ei saa. Ostan Saaremaal poest paki võid mis on kaks korda laevaga veetud maksan vedamise eest ühele ärimehele, riik maksab kah oma osa. Ostan tüki juustu mis on kaks korda sama laevaga veetud. maksan. maksan. maksan.. Heal juhul maksan ühe korra.. halvemal juhul kaks.

Sild ei olla hea äri. Silla hooldus söövat tulu. Vanaraud skandinaavia skääridest on hoopis omaette ooper, eriti veel eraomandis vanaraud.

Aga pealkirjas on vihjatud, et siin on vastus sellele küsimusele. No ma siis annan vastuse. Saaremaa silda ei ehitata kuna see on liiga kahjulik nende tüüpide jaoks kes seda ehitama ei hakka. Ja neid tüüpe kes seda ehitama ei hakka on palju rohkem kui neid kes seda ehitama hakkavad.

Online-meedia allakäik ehk kuidas “rahvustennised kaubaks lähevad”

Kõik, kes viimastel nädalatel Eesti online-meediat jälginud, on endalt vähemalt korra küsinud – mis toimub?
Ma siis räägin.

Toimub see, et kogu kupatus lendab varsti vastu taevast ja online hakkab reorganiseeruma. Sest väljaanded kiratsevad, teemasid ei ole ja seetõttu pääseb pildile kõik, mida paber ei avaldaks iial. Pakutakse vaid üht ja sama asja, erinevates kastmetes ja lootuses, et lugeja ei saa aru, mis toimub. Küll saab.

Milles on asi?
Ma siis räägin.

Toimetused on paanikas, sest tilulilu (loe: skandaalid ja bitchid) enam ei müü. Rahvas on tüdinenud. Aga toimetajad ja reporterid peavad endiselt klikke taga nõudma. Nii jooksebki linti kõik. Eranditult. Ja klikke tuleb – sitaks. Või kas ikka?

Statistika räägib. Eelmisel nädalal oli presidendiball. Millest kõigest kirjutati, räägiti. Klikid tulid, kommentaarid samuti. Sitaks. Kuid näiteks nädala lõikes ei paistnud see väljagi. Vastupidi.

Mis edasi?
Ma siis räägin.

EPL hõivab varsti trooni. Paberist ei peaks vist rääkimagi, seal ei suuda näiteks Postimees enam ammu Päevalehega konkureerida.
Veel. 2008. aasta Aasta Ajakirjaniku tiitlile on esitet 3 ajakirjanikku. Kaks neist on EPList. Näeme-näeme, kesse siis saab.
EPL kõigutab Eesti- ja eelkõige Tallinna-nimelist veeklaasi enim. Selle välja ütlemiseks ei pea olema geenius.
Ja EPL online ajab oma rida, on alati ajanud. Nemad liiguvad kindlal kursil. Suurendades pisitasa oma lugejate arvu, keda on küll – praegu veel – vähem kui PMil, kuid kes on seda lojaalsemad ning “skandaalide”, “šokkide” ja “bitchide” maailmas pead ei kaota.

A pole viga. Kui praegu löövad Delfi ja Postimees veel lugejate koguarvult teisi pika puuga, ei pruugi see varsti enam nii olla. Ja kui ongi, siis kindlasti mitte enam sellise infoga nagu praegu. Piisab vaid vaadata Delfi esiuudiseid. Troonivad märksa sisulisemad nupud kui mõni aeg tagasi..

A noh. Lõpetame positiivselt. Õhtuleht küll ei kao. Kuigi sealsed teemad pole ka enam tükk aega olnud enam need, mis mõni aeg tagasi..
Teadagi, miks.

PS! Kogu eelpool kirjutatu on vaid ühe segase isiklik arvamus. Tõenäoliselt ei vasta sellest tõele ükski rida.

Mastaba.

hakklihapallike

Noneh.. teeme väiksematest lihapallikestest suuremad lihapallikesed on vähem lugemist.

Rootsis prooviti seda asja aga jõuti järeldusele, et pisitillukesed lihapallikesed on paremad kui hiigelsuured lihapallikesed. Natuke aega läks mööda ja leiti, et tuleks pisitillukesed lihapallikesed siiski normaalsete lihapallikeste suuruseks teha kuna normaalsed lihapallikesed on just sellised mida inimesed armastavad.

Aga noh kes see ikka teiste vigadest õppida tahab.