Valimised lähevad korda. Ja kuidas veel.

Tõestab TNS Metrix.

Eelmisel nädalal kasvas PMi, Delfi ja Õhtulehe lugejate hulk märgatavalt.

Abiks ikka

Ohjaa. See suur jauramine, mis ligi kuu aega võimust on võtt, saab pühapääval läbi.
Soovin teile kõigile ette juba ilusat võitu ja kibedat kaotust.
Sest tegelikult, ega vahet ju ole, mis edasi saab.

Need, kes saavad pukki, krabavad edaspidigi küüntega head ja paremat enda poole. Ullike, kes enese õuduseks aga opositsiooni jääb, kirub krabajaid edasi. Midagi ei muutu. Ring hakkab jälle otsast peale.

Võimulolijad persetavad järgmised kolm aastat oma toolidel, et neljandal natuke tööd teha ja seeläbi uutel valimistel uhkelt rindu taguda: “Meie tegime!”

Tegite, tegite.

Viimased kümme aastat ja peale olete teinud. Küllap siis teete edasi ka.

Aga onu Villel seal kusagil pärapõrgus on siiralt savi, miks te olete või keda te esindate.

Mastaba.

Käige jala, raisk

Tähendab, ma ei mõista.
Ma ei mõista seda, miks ei oska mõned autojuhid maanteel vurades kiirust hoida. Et sõidame sajaga, ei, oot, üheksakümnega, ei, oot, kaheksakümne viiega on ka hea, ei, oot, sajaga oli ikka parem.
Mai või noh.
Miks te seda teete?
Miks on nii raske hoida stabiilset kiirust?
Vastake, raisk.

Pee-ess! Mul ei ole püsikiirusehoidjat, aga oma jalga suudan selletagi ohjeldada.

Mastaba.