Jõuluvaba

Ignoreeri töökaaslaste, sõprade ja perekonna jõulusoove. Saada elektrooniliste jõulukaartide vastuseks teade Out of Christmas.

Kui kolleeg tuleb sulle jutustama, kuidas ta terve nädalavahetus mööda kaubamaju tormas ja kingitusi otsis, siis ütle, et ka sul on aastatega kogunenud koju pappkastidesse erinevat odavat hiina kaupa, nö kingitused, mille sa oled nüüd nõus sümboolse raha eest maha müüma. Ja sa oled nõus need ka veel tööjuurde tassima. Tee inglikese nägu pähe ja lisa, et ikka ju lihtsam kui mööda poode joosta.

Lasteaedades on kombeks, et vanemad toovad terve rühma lastele susside sisse maiustusi ja kingitusi. Kui sul on lasteaialaps, siis poeta tema rühmas iga lapse sussi sisse CD-plaat veenvate argumentide ja arvutustega sellest, et jõuluvana ja päkapikke pole olemas. Sellise süstemaatilise kihutustööga tagad selle, et järgmistel põlvkondadel jõule ei ole. Boonusena oled end kirjutanud ajalukku.

Ja lõppude lõpuks – otsi koht, kus jõule ei ole ja mine jõuluks sinna

Kõik lisasoovitused on teretulnud!

SMS-laen

SMS-laen on kiire laen – kiirelt saad, kiiresti pead ka tagasi maksma. Et laenu saada, peab olema Internet ja mobiiltelefon. Need on tavalised asjad tänapäeva inimese elus. Tavaline on ka see, et kõikidel on kiire – laenuandjal pole aega isikut kontrollida ja laenuvõtjal on kiire poodi, sest ta nägi vaateaknal uut Prada kotti. Kuna laenuandja on võtnud endale riski ilma inimese silmnägu tuvastamata oma raha välja käia, siis pole imestada, et intress on kõrge. Kui üks tagasi ei maksa, aga teine jälle maksab, siis saab ka maksmisest kõrvalehiilija laen lõpuks tasutud. Või noh, suhteliselt ükskõik, kuidas need protsessid välja näevad. Oluline on see, et inimene, kes arvab heaks siin maailmas vabalt ringi kõndida ja hingata, võiks lisaks söömisele, magamisele ja hingamisele ka mõelda. Mõelda kaasa ja antud hetkel, siis lisaks veel lugeda ka, millele ta alla kirjutab. SMS-jamast on kõrini.

Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk sätestab igaühe põhiõigused, vabadused ja kohustused. § 19 ütleb, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi.

Asudes meelevaldselt lahkama paragrahvi number 19 tuleb välja, et SMS-laenu andmine on vaba eneseteostus (ettevõtlusvabadus). Ka SMS-laenu võtjal on õigus vabale eneseteostusele – näiteks õigus Prada käekotile, kuigi ta seda endale lubada ei saa. Niisiis SMS-laenu võtja peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel (õigus omada uut Prada käekotti, vabadus käia shoppamas) ning kohustuste täitmisel (maksta laen tagasi, sest võlg on ometigi võõra oma) austama ja arvestama teiste inimeste (SMS-laenu andja on ka inimene, tal on ka pere ja tema naine tahab ka uut Prada käekotti) õigusi ja vabadusi (õigus anda SM-laenu, vabadus osta Pradat ja shopata).

Hoolimata põhiseadusest ja hulga teiste tsiviilõiguslikke suhteid reguleerivatest õigusaktidest on nüüdseks laenu andjate ja võtjate rahakotit lootusetult sassi läinud. Riik tõttab siinkohal appi, pakkudes kiirlaenuohvritele tasuta õigusabi. Abipakkuja peab ka loomulikult millestki toituma ja kuskil elama, nii et sõna tasuta on siinkohal üleliigne. Olge te tänatud kitsal ajal kokku hoidjad, hommikust õhtuni praekartulidieedil olijad, kes te nüüd oma toitainetevaese kõhutäiega tööl käies saate SMS-laenajate lustimisi tarbimisparadiisis kinni maksta. Viriseda pole mõtet, sest kohtumenetlus oleks veelgi kulukam lahendus. Eesti päevalehe 1. oktoobri väljaandes ütleb härra Lauri Vitsut, et riigile tuleb tunduvalt odavam maksta advokaadile 1500 krooni tunnist laenuohvri nõustamise eest, kui hakata pidama kohtuprotsesse, kus kohtuistungi tund maksab vähemalt 10 000 krooni. Olen selle kõigega päri, aga näpuga näidata tahan ikka, sest kes kurat käskis kõikidel neil inimestel (erinevatel andmetel ligikaudu 200 000) lihtsalt nö tarbimiseks raha laenata.

Vähemalt õnnelik lõpp on sel lool, sest kõik saavad raha. Õigusabi andja saab tunnis 1500 krooni äpardunud laenaja nõustamise eest. Liigkasuvõtjast SMS-laenu andja saab oma laenatud raha tagasi. Kergemeelsed tarbimishullud saavad võimaluse laenata raha odavamalt, et see siis uuesti Stockmanni viia.