Kassid ja internet… mis värk on

Tundub, et rohkem pole midagi ütelda.. Inimesed on pidevalt jälgitud. Internet on andnud inimesele vabaduse väljendada oma tundeid kasside kohta.. Kaassõltuvusohvritele on internet tõeline kingitus…

…või siis needus

Siinkohal pean vajalikuks vihjata avalikule teadaandele mis siin kuskil kirjas on.

Abivahend Outlook Expressi all kannatajatele (dbx corruption)

Kui Outlook Express teeb nii nagu aegajalt tal kombeks on ja kaotab kõik kirjad ära kuna see fail mille laiendiks on dbx (inbox.dbx) kuhu kõik kirjad on salvestatud korrupeerub ära.

MS esindaja nägemus probleemist (ja see pärineb aastast 2004) http://www.microsoft.com/windows/ie/community/columns/filecorruption.mspx

“To lessen the risk of such corruption you should disable the e-mail scanning module in your anti-virus program. This is usually easy to do by looking at the user-configurable options in the anti-virus program. It is not at all necessary to scan e-mail for viruses to protect your computer.” Kui maailm oleks õiglane ja mõistlik paik siis ma näen tõesti  võimalust, et Tom Koch’i kirjutises pole miskit valesti “Now before you dismiss me as mad, let me explain why e-mail scanning is unnecessary. Almost every anti-virus program for Windows installs by default a system scan that runs in the background every time Windows starts. This scan is necessary to protect your computer. If you receive a virus in an e-mail attachment, the virus cannot do anything at all until you actually open the attachment. At that time Outlook Express extracts the attachment from the message and saves it to the Temporary Internet Files folder on your hard disk and attempts to open the file.” Seda operatsioonisüsteemis kus internetibrauser ja süsteem polevat eraldatavad…

Riknenud dbx faili lahtiharutamiseks sobib vidin (dbxtract 4.5)  mille saab siit (väidetavalt tasuta tarkvara):  http://www.technibble.com/repair-tool-of-the-week-dbxtract-45/

Enesetapuklubi pimeduses

Kes helkurit ei kanna on loll.

Kes helkurit ei kanna ja käib valel pool teed on eriti loll.

Kes helkurit ei kanna ja käib valel pool teed ning keset sõidurada on enesetaputerrorist, või siis lihtsalt hull.

Ja ole õnnelik kui sellistega kokku puutudes maantee on pikuti kui laiuti autodest tühi.  Vastutuleva auto valgusvihu poolt pimestatuna ei paista inimene mittesugugi enne välja kui vastutulija on oma teed sõitnud, või siis enesetaputerrorist on oma ülesande edukalt lõpetanud.

Kui mingi ime läbi peaks ühe teatava vaimse peetusega inimeste hooldekodu esindaja peaks siia sattuma võtku teatavaks, et kui nad kavatsevad jätkata hooldusmeetodit milles hullud (andestage, vaimse peetusega hoolealused) vabalt ringi jooksevad (ja seda ilma helkuriteta). Siis neid tabab olukord kus nad hakkavad lihtsalt pearahadest ilma jääma, sest laipade hooldamiseks jaoks raha ei jagata.

valimised aastal 2009

Tuli kolinal meilikasti selline asjandus..

Käesoleval aastal juhtub igasugu huvitavaid asju. Savisaar hakkab tallinnlastele puid ja kartuleid jagama. Ja vargad varastavad otse põllapealt kartuleid..

Netikommentaarid ahju

Pikk jutt kehv jutt.  Lühidalt tahan teada kas kommentaariumid veebis on oma aja ära elanud või on neid veel vaja. (Siinkohal ma pean silmas kommentaariume mis veebiväljaannetes vohavad, teate küll: Ansip vs Savisaar jne)

Kui palju on veebiväljaannetes reklaami?

Ehk reklaamikatkuajastu ja enesehävituslik ajakirjandus

Reklaam ümbritseb meid kõikjal ja kõiges. Seda on juba niivõrd palju, et oleme õppinud seda vältima. Ja miks ajakirjandus enda müüginumbreid igal võimalikul viisil alla kisub?

Mõni aeg püstitas mu kaasmõtleja küsimuse kas paberleht kaob? Mis pani mind mõtlema mis õigupoolest paberlehte siis ka ohustab. Praegusel ajal lehed muust ei kirjuta kui väidetavast majanduskriisist (majanduskriisist rääkimise kriisist nagu mina seda asja nimetan). Ühest küljest kehtib meil siin sõnavabadus, teisest küljest on mängus väljaannete ärihuvid. Tundub, et sõnavabadus on ülekaalumas ärihuvides (selle kohapeal peaks vist mind paduoptimismis süüdistama. Ja isegi kui see mida räägitakse ei ole täielik tõde on see siiski vaba sõna) aga näib, et siiski nii see on. Majanduse raskest seisust ja rahavähedusest peaks ju ometigi inimestel küllalt olema nind iga paberitükk ju maksab. Poes lehte kätte võttes ja nähes ikka ja jälle neid samu pealkirju ei tundu ta õigustavat oma hinda. Rääkimata sellest reklaami hulgast mis selles paberipahmakas on. Ma maksan selle eest, et saaks vaadata asja mile näitamise eest on makstud. Ja mitte vähe. Ei tänan.

Veebis on asjad veelgi hullemad. Veeb on täidetud reklaamiga. Näkkukagavad reklaamid kaasa nillivad reklaamid, häälitsevad reklaamid. Ilma Ad Block Plussita veebiväljaannetesse ekslema ei maksagi minna. Tegin väheke uurimust, et kui palju siiski veebiväljaanded sisaldavad reklaami ja kui palju sisu. Võrdlesin esilehtede kogupikkuses sisu ja reklaami. Kõrvaldasin lehe servadesse jääva tühja osa ning lugesin reklaami alla jäävad pikselid üle (ei siiski mitte “käsitsi”) Kuna ajaga on viimasel ajal veel vägagi kitsas piirdusin nelja küllaltki loetava väljaandega Ja ei arvestanud näkku kargavate reklaamidega mis ise ennast ära kaotasid. Päevalehe ebasõbralik skoor on tingitud mingist jubedast kaasajõlkuvast flashist mis kattis väga suure osa ka sisust kinni, kuna esimese kahe sekundi jooksul silma ei torganud selle sulgemise nuppu jätsin ta sedamoodi ja arvestasin kahjudesse. SL Õhtulehe üllatavalt head skoori põhjendan esilehel oleva reklaami vähesusega. Edaspidi võib juhtuda, et võrdlen mõnel teisel meetodil.

Ja kui keegi selle graafiku pärast ennast väga solvatuna tuneb siis ta võib seda südamerahus teha. Mina igatahes kedagi solvata ei kavatsenud ja kedagi solvumast ma kah keelama ei hakka.

Ahjaa aga sisulist poolt võrreldes. Tundub, et kui asjast Päevaleht ei kirjuta ei ole mõtet seda ka mujalt lugema minna sest see ei vääri aega.  Nii arvan mina. Reklaami vastu on mul ABP ja mind ausaltõeldes ei morjenda see, et üha suurem hulk selle kasutajaid reklaami hinda alla kisub.

Veebiavarustes olen kohanud ka erinevaid lehekülgi mis tuvastavad reklaamiblokeerijaid ning takistavad selle kasutajatel infole ligipääsu – see on üpris kindel viis mismoodi silmamunasid oma lehelt eemal hoida. Ja see on veel rohkem oma huvide vastane käitumine kui pikk ja pidev hala.

Reklaamikatk on ilma vallutanud. Nüüd tuleb ilm tagasi vallutada, veel enne kui pilved päikeseloojangul sõna “tsotsa-tsoola” moodustavad.

The Venus Project

Juhtusin hiljaaegu nägema üllitist nimega “Zeitgeist”. Ja selle järge  “Zeitgeist: Addendum” Tegu on teostega mis oma paranoilisuses ületab isegi minu haiglast fantaasiat. Kõige meeldejäävamad osad neist filmidest olid kirjeldused sellest millisel viisil USA on loodud võlast ja võlg on loodud õhust, küll seal seletati, et raha on võlg ja võlg on raha ja võlale lisandub intress mille tasumiseks raha pole. Loomulikult ei mainitud ära seal püsiväärtuste loomist ja selle seost raha katteks olemisega. Teieses osas kirjeldati päris ilusasti ära kogu see kristlik usund ja selle algupära (tähtkujud ja päikesemärgid ja muu seesugune jura mis on algupäraks hulga usutavam kui juut kes neitsist sündis ja surnuid äratas ning lõpeks ise surnust tõusis) .  Ja lõpetuseks muidugi kutsuti üles praegust raha põhist režiimi kukutama ja looma uut ühiskonnakorda – ressursipõhine eluviis, ehk teisisõnu puhtasse kommunismi. Selle koha peal tuli mängu nähtus nimega Venus Project. Kuna filmid kui sellised olid tõesti hästi tehtud – sisult küll lonkavad aga meelelahutuslikud hakkasin lähemalt uurima  mis asi see Venus Project on.

Venus Project loob nägemusi ressursipõhisest majandusest. Eesmärgiks on, et igal inimesel oleks käes kõik ressursid mida ta vajab – katus peakoha, söök laual, tuba soe, haridus jne.  ja seda kõike ilma hinnasildita. Selles ühiskonnas ei oleks klasse ja kihte. Keegi ei alluks kellelegi.

Vabalt kasutuses olev ressurss. Mileks sulgeda akent kui elektriga saab sisse tungiva külma õhu kiirelt ära soojendada. Ja seda küttekehaga mille saab mittemillegi eest ja energiaga mis on vabalt käes. Ja kui need pagana küttekehad ka soojendavad maja liiga soojaks on ju olemas jahutamiseks omad seadmed.

Jacque Fresco kirjeldab ühiskonda kus puudub vajadus seaduse järele. Ühiskonda kus puudub kuritegevus (vägagi valdav enamus kuritegudest on ju motiveeritud rahast või võimust (nende vahele võiks nagunii võrdumise märgi joonistada). Ometigi ei mainita üht roimarite ajendit armastus, selle puudutmine, kaotamine, kadedus selle üle. Oletagem, et korraliku hariduse ja koduse kasvatusega saab kasvatada inimkonna kes on leppivam armastuse asjades). Ühiskonda kus kõik on vabad. Vabad tegutsema kogu inimkonna hüvanguks. Vabad kasutama maailma ressursse elus püsimiseks. Veider aga ta ei maini ära olukorda kus keegi isik otsustab mitte tegutseda ühiskona hüvanguks vaid vastupidi – säärane käitumine on ressursipõhises majandussüsteemis  ilmvõimatu ja välistatud.

“None are so hopelessly enslaved as those who falsely believe they are free” – Goethe (Seda fraasi nendes Zeitgeisti filmides korrati ikka päris mitmel korral. Irooniline, kas pole. Ühel pool orjastav raha võim ja teiselt pool ühiskondlik saiapudi milles saab ainult allavoolu ujuda.

Zeitgeist’i filmid ütlevad ainult üht – aeg on revolutiooniks. Revolutsiooniks vabanemaks rahast, võimust, kohtutest, vanglatest ja seadusetest.

Juba küllaltki varajases lapsepõlves olin ma veendunud, et tulevik toob ühiskonnakorraludse kus toit ja kehakate pole inimese põhiprobleem ja saab läbi rahata  (kõlab veidralt, et laps sellistele asjadele mõtleb. Ja veel veidram sellest on asjaolu, et laps sellistele asjadele mõtleb sotsiaalkommunistlikus ühiskonnas). Samuti ma mõistsin juba siis, et tegelikult sellist olukorda ei saa tekkida üleöö ja lihtsalt sunniviisiliselt.

Kommunistliku korra loomist läbi revolutsiooni oleme me juba päris mitmel korral näinud. Ja oleme ka näinud kui palju head sellest kõigest tuleb.

Nojah helesinised unistused on toredad. Aga kui nüüd võrrelda Venus Projecti “Equilibriumis” nähtud ühiskonnaga siis kumb on reaalsem oma olemuselt näib reaalsem? Minnes sammuke veel edasi jõuame “Matrixi” maailma – masinad loovad inimestele keskonna ideaalse ja ilusa keskkonna saades vastu vaid tööd, veelkord tööd ja veel rohkem tööd, orjarassiks on need masinad loodud. Ja varem või hiljem viskab keegi esimese pommi.

www.thevenusproject.com

kevad on käes

Ja ärge tulge ütlema, et ei ole kevadekuulutaja.

Miks ei ehitata Saaremaa silda

Ilmas on vaid üks täppisteadus – tagantjärele tarkus. Mitte segi ajada targutamisega mis vaevalt virisemisest eristatav on.

Saaremaa sild on müstiline nähtus. Tegu on projektiga mille tasuvuses kahelda ei saa. Tegu on projektiga mille vajalikuses keegi ei saa kahelda. Ja tegu on projektiga mida ei teostata.

Keskkona mõjud olla kohutavad. Kord hülge ujumist hakkab silla sammas segama -  ja kord merelinnu lendamist.

Aga tegelikult parvlaevaloksudega üle väina sõita on ju palju mõnnam ja romantilisem. Või noh niimoodi räägitakse. Rääkige seda juttu saarlasele kes ei saa reede õhtul koju kuna praam lihtsalt ei sõida või emale isale kes tahavad lapse kooli lõpetamisele minna aga kohtuvad hiiglasliku järjekorraga kus pohmellis tüübid oma järjekordselt võistujoomiselt oma kodudesse üritavad minna.

Oht kaotada saare romantika. MILLINE KURADI ROMANTIKA? purjus Eesti siseturistid ongi see romantika mida niiväga tuleb hoida? Leedo praamiloksud on see romantika? Parved mille peal olla nii mõnus oma lõunat või hommikukohvi võtta. Need inimesed kes sellest räägivad ilmselgelt ei ole nende parvede peal sõõnud-joonud.. Hea ja korraliku toidu hinna eest saab midagi mis vaid tinglikult toiduks klassifitseerub. Ja seda kõike  doteeritakse riigi poolt – see pinnas kus need “kohvikud”restoranid” asuvad alustel mille sõidushoidmise eest maksab riik kenakese kopika. Hollaa ehitame Tallinn-Tartu maantee keskkohta hiiglasliku drive in urka kuhu sissesõitmise eest peab maksma ja kus müüakse romantiliselt kehva toitu ulmeliselt kõrgete hindade eest. Ning ära kah ei lasta enne poole tunni möödumist. Võibolla see on arusaadavam neile kes ei ole pidanud oma elus pikki perioode mitu korda nädalas sõitma saare ja mandri vahet.

Tekib küsimus. Kas tõepoolest oleks riigil kahjulk lasta mõnel eraettevõtjal oma silda püsti lükata? Isemajandav sild. Konkurentsivõimeliste hindadega. Ja konkurentsivõimelisteks hindadeks võib nimetada vabalt ka kaks korda suuremaid hindu kui on praegused praami pileti hinnad.

Regionaalpoliitiline kasumiahnus kirjeldaab järgnevat uitmõtet/arusaama. Kui Saaremaavalitsus doteeriks Saaremaakonna elanike sillapileteid oleksid saare elanikud huvitatud Saaremaale “sissekirjutusest” Samas maavalitsus saaks maksutulu juurde. Ettevõtted, seni kui kehtib riigis kord kus ettevõtted lihtsalt ei maksa tulumaksu ei maksa nendega väga arvestada.

Silla ehitamine oleks vaid kahjulik ühele ärimehele ja tema ärile. Ja sedagi lühikeses perspektiivis.

Saaremaale ehitati süvasadam mis pidi saare majanduse kui paisu tagant lahti päästma – aga nii lolli transiidiärimeest küll ei ole kes laseks laeva pealt kauba maha laadida vaid selle jaoks, et see ühe teise laeva peale sõidutada. Aga arvati, et siiski sadam on tähtsam kui sild.

Olen kohanud erinevaid hinnanguid silla tasuvusaja kohta.. kord 20 kord 10 aastat. Rahvas võtab korteri ostmiseks laenu 30 aasta peale.. auto 5 aasta pealke.. kodukino 3 aasta peale.. ja ikka silda ei saa. Ostan Saaremaal poest paki võid mis on kaks korda laevaga veetud maksan vedamise eest ühele ärimehele, riik maksab kah oma osa. Ostan tüki juustu mis on kaks korda sama laevaga veetud. maksan. maksan. maksan.. Heal juhul maksan ühe korra.. halvemal juhul kaks.

Sild ei olla hea äri. Silla hooldus söövat tulu. Vanaraud skandinaavia skääridest on hoopis omaette ooper, eriti veel eraomandis vanaraud.

Aga pealkirjas on vihjatud, et siin on vastus sellele küsimusele. No ma siis annan vastuse. Saaremaa silda ei ehitata kuna see on liiga kahjulik nende tüüpide jaoks kes seda ehitama ei hakka. Ja neid tüüpe kes seda ehitama ei hakka on palju rohkem kui neid kes seda ehitama hakkavad.

hakklihapallike

Noneh.. teeme väiksematest lihapallikestest suuremad lihapallikesed on vähem lugemist.

Rootsis prooviti seda asja aga jõuti järeldusele, et pisitillukesed lihapallikesed on paremad kui hiigelsuured lihapallikesed. Natuke aega läks mööda ja leiti, et tuleks pisitillukesed lihapallikesed siiski normaalsete lihapallikeste suuruseks teha kuna normaalsed lihapallikesed on just sellised mida inimesed armastavad.

Aga noh kes see ikka teiste vigadest õppida tahab.