valimised aastal 2009

Tuli kolinal meilikasti selline asjandus..

Käesoleval aastal juhtub igasugu huvitavaid asju. Savisaar hakkab tallinnlastele puid ja kartuleid jagama. Ja vargad varastavad otse põllapealt kartuleid..

Netikommentaarid ahju

Pikk jutt kehv jutt.  Lühidalt tahan teada kas kommentaariumid veebis on oma aja ära elanud või on neid veel vaja. (Siinkohal ma pean silmas kommentaariume mis veebiväljaannetes vohavad, teate küll: Ansip vs Savisaar jne)

Kui palju on veebiväljaannetes reklaami?

Ehk reklaamikatkuajastu ja enesehävituslik ajakirjandus

Reklaam ümbritseb meid kõikjal ja kõiges. Seda on juba niivõrd palju, et oleme õppinud seda vältima. Ja miks ajakirjandus enda müüginumbreid igal võimalikul viisil alla kisub?

Mõni aeg püstitas mu kaasmõtleja küsimuse kas paberleht kaob? Mis pani mind mõtlema mis õigupoolest paberlehte siis ka ohustab. Praegusel ajal lehed muust ei kirjuta kui väidetavast majanduskriisist (majanduskriisist rääkimise kriisist nagu mina seda asja nimetan). Ühest küljest kehtib meil siin sõnavabadus, teisest küljest on mängus väljaannete ärihuvid. Tundub, et sõnavabadus on ülekaalumas ärihuvides (selle kohapeal peaks vist mind paduoptimismis süüdistama. Ja isegi kui see mida räägitakse ei ole täielik tõde on see siiski vaba sõna) aga näib, et siiski nii see on. Majanduse raskest seisust ja rahavähedusest peaks ju ometigi inimestel küllalt olema nind iga paberitükk ju maksab. Poes lehte kätte võttes ja nähes ikka ja jälle neid samu pealkirju ei tundu ta õigustavat oma hinda. Rääkimata sellest reklaami hulgast mis selles paberipahmakas on. Ma maksan selle eest, et saaks vaadata asja mile näitamise eest on makstud. Ja mitte vähe. Ei tänan.

Veebis on asjad veelgi hullemad. Veeb on täidetud reklaamiga. Näkkukagavad reklaamid kaasa nillivad reklaamid, häälitsevad reklaamid. Ilma Ad Block Plussita veebiväljaannetesse ekslema ei maksagi minna. Tegin väheke uurimust, et kui palju siiski veebiväljaanded sisaldavad reklaami ja kui palju sisu. Võrdlesin esilehtede kogupikkuses sisu ja reklaami. Kõrvaldasin lehe servadesse jääva tühja osa ning lugesin reklaami alla jäävad pikselid üle (ei siiski mitte “käsitsi”) Kuna ajaga on viimasel ajal veel vägagi kitsas piirdusin nelja küllaltki loetava väljaandega Ja ei arvestanud näkku kargavate reklaamidega mis ise ennast ära kaotasid. Päevalehe ebasõbralik skoor on tingitud mingist jubedast kaasajõlkuvast flashist mis kattis väga suure osa ka sisust kinni, kuna esimese kahe sekundi jooksul silma ei torganud selle sulgemise nuppu jätsin ta sedamoodi ja arvestasin kahjudesse. SL Õhtulehe üllatavalt head skoori põhjendan esilehel oleva reklaami vähesusega. Edaspidi võib juhtuda, et võrdlen mõnel teisel meetodil.

Ja kui keegi selle graafiku pärast ennast väga solvatuna tuneb siis ta võib seda südamerahus teha. Mina igatahes kedagi solvata ei kavatsenud ja kedagi solvumast ma kah keelama ei hakka.

Ahjaa aga sisulist poolt võrreldes. Tundub, et kui asjast Päevaleht ei kirjuta ei ole mõtet seda ka mujalt lugema minna sest see ei vääri aega.  Nii arvan mina. Reklaami vastu on mul ABP ja mind ausaltõeldes ei morjenda see, et üha suurem hulk selle kasutajaid reklaami hinda alla kisub.

Veebiavarustes olen kohanud ka erinevaid lehekülgi mis tuvastavad reklaamiblokeerijaid ning takistavad selle kasutajatel infole ligipääsu – see on üpris kindel viis mismoodi silmamunasid oma lehelt eemal hoida. Ja see on veel rohkem oma huvide vastane käitumine kui pikk ja pidev hala.

Reklaamikatk on ilma vallutanud. Nüüd tuleb ilm tagasi vallutada, veel enne kui pilved päikeseloojangul sõna “tsotsa-tsoola” moodustavad.

The Venus Project

Juhtusin hiljaaegu nägema üllitist nimega “Zeitgeist”. Ja selle järge  “Zeitgeist: Addendum” Tegu on teostega mis oma paranoilisuses ületab isegi minu haiglast fantaasiat. Kõige meeldejäävamad osad neist filmidest olid kirjeldused sellest millisel viisil USA on loodud võlast ja võlg on loodud õhust, küll seal seletati, et raha on võlg ja võlg on raha ja võlale lisandub intress mille tasumiseks raha pole. Loomulikult ei mainitud ära seal püsiväärtuste loomist ja selle seost raha katteks olemisega. Teieses osas kirjeldati päris ilusasti ära kogu see kristlik usund ja selle algupära (tähtkujud ja päikesemärgid ja muu seesugune jura mis on algupäraks hulga usutavam kui juut kes neitsist sündis ja surnuid äratas ning lõpeks ise surnust tõusis) .  Ja lõpetuseks muidugi kutsuti üles praegust raha põhist režiimi kukutama ja looma uut ühiskonnakorda – ressursipõhine eluviis, ehk teisisõnu puhtasse kommunismi. Selle koha peal tuli mängu nähtus nimega Venus Project. Kuna filmid kui sellised olid tõesti hästi tehtud – sisult küll lonkavad aga meelelahutuslikud hakkasin lähemalt uurima  mis asi see Venus Project on.

Venus Project loob nägemusi ressursipõhisest majandusest. Eesmärgiks on, et igal inimesel oleks käes kõik ressursid mida ta vajab – katus peakoha, söök laual, tuba soe, haridus jne.  ja seda kõike ilma hinnasildita. Selles ühiskonnas ei oleks klasse ja kihte. Keegi ei alluks kellelegi.

Vabalt kasutuses olev ressurss. Mileks sulgeda akent kui elektriga saab sisse tungiva külma õhu kiirelt ära soojendada. Ja seda küttekehaga mille saab mittemillegi eest ja energiaga mis on vabalt käes. Ja kui need pagana küttekehad ka soojendavad maja liiga soojaks on ju olemas jahutamiseks omad seadmed.

Jacque Fresco kirjeldab ühiskonda kus puudub vajadus seaduse järele. Ühiskonda kus puudub kuritegevus (vägagi valdav enamus kuritegudest on ju motiveeritud rahast või võimust (nende vahele võiks nagunii võrdumise märgi joonistada). Ometigi ei mainita üht roimarite ajendit armastus, selle puudutmine, kaotamine, kadedus selle üle. Oletagem, et korraliku hariduse ja koduse kasvatusega saab kasvatada inimkonna kes on leppivam armastuse asjades). Ühiskonda kus kõik on vabad. Vabad tegutsema kogu inimkonna hüvanguks. Vabad kasutama maailma ressursse elus püsimiseks. Veider aga ta ei maini ära olukorda kus keegi isik otsustab mitte tegutseda ühiskona hüvanguks vaid vastupidi – säärane käitumine on ressursipõhises majandussüsteemis  ilmvõimatu ja välistatud.

“None are so hopelessly enslaved as those who falsely believe they are free” – Goethe (Seda fraasi nendes Zeitgeisti filmides korrati ikka päris mitmel korral. Irooniline, kas pole. Ühel pool orjastav raha võim ja teiselt pool ühiskondlik saiapudi milles saab ainult allavoolu ujuda.

Zeitgeist’i filmid ütlevad ainult üht – aeg on revolutiooniks. Revolutsiooniks vabanemaks rahast, võimust, kohtutest, vanglatest ja seadusetest.

Juba küllaltki varajases lapsepõlves olin ma veendunud, et tulevik toob ühiskonnakorraludse kus toit ja kehakate pole inimese põhiprobleem ja saab läbi rahata  (kõlab veidralt, et laps sellistele asjadele mõtleb. Ja veel veidram sellest on asjaolu, et laps sellistele asjadele mõtleb sotsiaalkommunistlikus ühiskonnas). Samuti ma mõistsin juba siis, et tegelikult sellist olukorda ei saa tekkida üleöö ja lihtsalt sunniviisiliselt.

Kommunistliku korra loomist läbi revolutsiooni oleme me juba päris mitmel korral näinud. Ja oleme ka näinud kui palju head sellest kõigest tuleb.

Nojah helesinised unistused on toredad. Aga kui nüüd võrrelda Venus Projecti “Equilibriumis” nähtud ühiskonnaga siis kumb on reaalsem oma olemuselt näib reaalsem? Minnes sammuke veel edasi jõuame “Matrixi” maailma – masinad loovad inimestele keskonna ideaalse ja ilusa keskkonna saades vastu vaid tööd, veelkord tööd ja veel rohkem tööd, orjarassiks on need masinad loodud. Ja varem või hiljem viskab keegi esimese pommi.

www.thevenusproject.com

kevad on käes

Ja ärge tulge ütlema, et ei ole kevadekuulutaja.

Miks ei ehitata Saaremaa silda

Ilmas on vaid üks täppisteadus – tagantjärele tarkus. Mitte segi ajada targutamisega mis vaevalt virisemisest eristatav on.

Saaremaa sild on müstiline nähtus. Tegu on projektiga mille tasuvuses kahelda ei saa. Tegu on projektiga mille vajalikuses keegi ei saa kahelda. Ja tegu on projektiga mida ei teostata.

Keskkona mõjud olla kohutavad. Kord hülge ujumist hakkab silla sammas segama -  ja kord merelinnu lendamist.

Aga tegelikult parvlaevaloksudega üle väina sõita on ju palju mõnnam ja romantilisem. Või noh niimoodi räägitakse. Rääkige seda juttu saarlasele kes ei saa reede õhtul koju kuna praam lihtsalt ei sõida või emale isale kes tahavad lapse kooli lõpetamisele minna aga kohtuvad hiiglasliku järjekorraga kus pohmellis tüübid oma järjekordselt võistujoomiselt oma kodudesse üritavad minna.

Oht kaotada saare romantika. MILLINE KURADI ROMANTIKA? purjus Eesti siseturistid ongi see romantika mida niiväga tuleb hoida? Leedo praamiloksud on see romantika? Parved mille peal olla nii mõnus oma lõunat või hommikukohvi võtta. Need inimesed kes sellest räägivad ilmselgelt ei ole nende parvede peal sõõnud-joonud.. Hea ja korraliku toidu hinna eest saab midagi mis vaid tinglikult toiduks klassifitseerub. Ja seda kõike  doteeritakse riigi poolt – see pinnas kus need “kohvikud”restoranid” asuvad alustel mille sõidushoidmise eest maksab riik kenakese kopika. Hollaa ehitame Tallinn-Tartu maantee keskkohta hiiglasliku drive in urka kuhu sissesõitmise eest peab maksma ja kus müüakse romantiliselt kehva toitu ulmeliselt kõrgete hindade eest. Ning ära kah ei lasta enne poole tunni möödumist. Võibolla see on arusaadavam neile kes ei ole pidanud oma elus pikki perioode mitu korda nädalas sõitma saare ja mandri vahet.

Tekib küsimus. Kas tõepoolest oleks riigil kahjulk lasta mõnel eraettevõtjal oma silda püsti lükata? Isemajandav sild. Konkurentsivõimeliste hindadega. Ja konkurentsivõimelisteks hindadeks võib nimetada vabalt ka kaks korda suuremaid hindu kui on praegused praami pileti hinnad.

Regionaalpoliitiline kasumiahnus kirjeldaab järgnevat uitmõtet/arusaama. Kui Saaremaavalitsus doteeriks Saaremaakonna elanike sillapileteid oleksid saare elanikud huvitatud Saaremaale “sissekirjutusest” Samas maavalitsus saaks maksutulu juurde. Ettevõtted, seni kui kehtib riigis kord kus ettevõtted lihtsalt ei maksa tulumaksu ei maksa nendega väga arvestada.

Silla ehitamine oleks vaid kahjulik ühele ärimehele ja tema ärile. Ja sedagi lühikeses perspektiivis.

Saaremaale ehitati süvasadam mis pidi saare majanduse kui paisu tagant lahti päästma – aga nii lolli transiidiärimeest küll ei ole kes laseks laeva pealt kauba maha laadida vaid selle jaoks, et see ühe teise laeva peale sõidutada. Aga arvati, et siiski sadam on tähtsam kui sild.

Olen kohanud erinevaid hinnanguid silla tasuvusaja kohta.. kord 20 kord 10 aastat. Rahvas võtab korteri ostmiseks laenu 30 aasta peale.. auto 5 aasta pealke.. kodukino 3 aasta peale.. ja ikka silda ei saa. Ostan Saaremaal poest paki võid mis on kaks korda laevaga veetud maksan vedamise eest ühele ärimehele, riik maksab kah oma osa. Ostan tüki juustu mis on kaks korda sama laevaga veetud. maksan. maksan. maksan.. Heal juhul maksan ühe korra.. halvemal juhul kaks.

Sild ei olla hea äri. Silla hooldus söövat tulu. Vanaraud skandinaavia skääridest on hoopis omaette ooper, eriti veel eraomandis vanaraud.

Aga pealkirjas on vihjatud, et siin on vastus sellele küsimusele. No ma siis annan vastuse. Saaremaa silda ei ehitata kuna see on liiga kahjulik nende tüüpide jaoks kes seda ehitama ei hakka. Ja neid tüüpe kes seda ehitama ei hakka on palju rohkem kui neid kes seda ehitama hakkavad.

hakklihapallike

Noneh.. teeme väiksematest lihapallikestest suuremad lihapallikesed on vähem lugemist.

Rootsis prooviti seda asja aga jõuti järeldusele, et pisitillukesed lihapallikesed on paremad kui hiigelsuured lihapallikesed. Natuke aega läks mööda ja leiti, et tuleks pisitillukesed lihapallikesed siiski normaalsete lihapallikeste suuruseks teha kuna normaalsed lihapallikesed on just sellised mida inimesed armastavad.

Aga noh kes see ikka teiste vigadest õppida tahab.

hommik saabub ja sulgeme baari

Tundmatuks jääda soovinud teadlased on leidnud seose söödud toidukoguse ja kogetava seksi vahel – seos on umbmäärane ja mittemidagi ütlev.

Aga mis siis tegelikult toimub? Tegelikult toimub üks enesekehtestamine ja seda igapäevaselt. Ja kes sellest pole aru saanud ja arvab, et dollarikursi ja naftabarreli hinnaga mängis pisikese transiidivabariigi valitsuse pea võib küll kuhugi peitu pugeda ja minna häbenema. Loomulikult on neid kes igatsevad oma vana tooli ja väga. Aga milles kõik teised süüdi on?

Kaugel pole aeg kui meie veebiajakirjandusest saab koos kõrvuti Spearsi ja Hiltoni aluspesuudistega koos lugeda Savisaare bokseri veeväljasurve suuruse kohta. (Sry Edgar aga ma tean, et kõik on üks enese müümine aga hinda ei maksa ülemõistuse madalale kah lasta).

Vaikiv heakskiit/hukkamõist mentaalse prostitutsiooni suhtes lõpetada ja häält tegema hakata. Tahaks ikka aru saada kas nii on ikka ilus.

Enesemüümine. “Tõe hetk” – mentaalne prostitutsioon. Avalik hukkamõist on osaks saanud aga kuradid vaatavad. Kõik kirusid alguses, nüüd vaikides vaatavad ja naudivad või ei vaata ja vaikivad.

Tihti räägitakse sellest kuis vanasti au ja tõe nimel inimesed üksteisega surmani võitlesid. Mis on au? Au on inimese omaenese egotsentriline arvamus, et tema on tähtsam kui keegi teine. See teine tapku see egotsentrik või surgu. Tõde. Oh tõde. Tõde on ilus – nii nad väidavad.

Tõde on subjektiivne. Tõde on vaataja silmades. Ilu on vaataja silmades.

Milleks kurta selle üle mis meil kõik on. Olgem õnnelikud selle üle mida kõike meil pole.

Õigus sõnavabadusele. Sõna ja vaba! VABAD SÕNAD – KUULUJUTT. Õigus karistamatult lolli mula suust välja ajada. Mõttetut mõla kirja panna. Kuulujutt.  Vabadus valetada, vabadus rääkida tõtt – see õigus meil on.

Õigus oma sõnaavalduste eest vangi minna saada piinatud ja pervatud seitmsel eriviisil. Ja seda päevast päeva ja aastaid järjest – seda õigust meil ei ole.

Aga ükskord tüdib publik klounaadist ja tahab midagi tõelist. Tõelist nagu hommikul tõusev päike ning uni baaridaami silmades. Saabub hommik ja baar pannakse kinni. Ja järgmine vahetus asub tööle.

ja austraalia põleb

Kui mina oma üüratu mõttevälgatuse ajel  oma maja vulkaani kraatrisse ehitaks ning see vulkaan purskama hakkaks siis nimetaks ajakirjandus ja üldsus lolliks ja idioodiks. Kui minuga koos sadatuhat narri sama teevad on tegu koleda ja jubeda loodusõnnetusega.

Jah on küll väga paha kui inimesed ja nende kodud põlevad. See on äärmiselt paha. Väga paha on ka see, et  leidub selliseid jobusid kes ise veel ühtteist süütavad. Ja on ikka äärmiselt paha kui inimesed karjakaupa tulevad selle peale, et võiks oma onnid püsti lükata seal kus aastate kaupa normaalselt ei saja. Ning aastatuhandeid on ulatuslikud põlengud oma osa looduse ringmängus mänginud.

jumalasõna võib ju olla mis ta on aga see ka ütleb, et ära raja liivale vaid kaljule.

Microsoft Windows 7 Beta installimine virtuaalkastis

Mõned päevad tagasi tuli spämmi ja muu sodi hulgas kiri mis algas

Greetings bastard. (nimi on muudetud, microsfti esindajad siiski mind bastardiks ei kutsu, ega ma seda neile pahaks ei panekski)

I hope you are as pumped as I am to start playing with the beta of Windows 7. We’ve certainly made it easy to do so. IT professionals now have a place of their own to download the Windows 7 Beta.

Seda kirjakest oli kõvasti veel, kuis kirjeldati kuiväga see uus winduus revolutsioneerib kogu maailma ja tont teab mida kõike veel…  Ja ma ei hakka kirjeldamagi kui mittepumped ma tegelikult olin aga sellel pole ka mingit tähtsust.

Kuna seni on win 7 teemast vägagi positiivselt räägitud otsustasin ise järgi vaadata millega siis tegu on. Kuna mul tõesti ühtki füüsilist masinat üle polnud sai vaadatud üks veidi alakoormatud server kus vaba 3GHz tuuma ja 1GB rammu ikka leiab, kiire ja valutu VirtualBox OSE install oli seal varem ära tehtud. DVD tõmmisfaili allaladimisel loomulikult ei olnud mu kauaaegsest sõbrast ja partnerist iceweaselist/firefoxist suurt kasu sest mozillavaenulikumat lehte kui on microsofti oma annab otsida. Aga konqueror sai siiski kenasti hakkama.

Ega siis midagi üle ssh serverisse, lubades X serveri väljundi enda masinasse üle kanda. Käivitasin virtualboxi ja tegin uue virtuaalmasina. Käivitasin oma mõttelise masina ja asetasin DVD tõmmisfaili olematusse draivi…

Esimese asjana tahetakse teada mu keelelised eelistused ja sellest järeldab vaikimisi valikud läbi terve installi. Järgmisena siis nupp INSTALL. Samas on viit helpfailile mis jutu järgi räägib sellest mida peaks teadma enne windowsi install aga tegelikult vatrab hoopis midagi vistast…

Ja siis tuleb EULA mis teatab puruõnnnelikuna, et 1. augustil muutub see install kasutuks,  samuti on nad nii lahked ja lubad päriselt kah seda installida virtuaalmasinatele vau mind ei pandagi vangi, Ning tegelikult on tegu pre reliisiga mis tähendab, et see võib tegelikust tootest erineda ja miski ei kinnita seda, et tegelikult win 7 välja tulebki. Ja nüüd tuleb pirn, kui Microsoftile kuuluv tarkvara (jah see kuulub Microsoftile ja kasutaja võib ainult seda kasutada) keerab kasutaja masina peesse siis Microsoft hüvitab reaalsest kahjust kuni viie usa dollarini. Ja see kuni kehtib isegi juhul kui Microsoft teadis või oleks pidanud teadma seda, et nende tarkvara hävitab arvuteid. Seal oli veel mõned sõnad sellest kirjas, et tegelikult ei tohi seda softi testvaraga testida ja sellest infot levitada ilma Microsofi kirjaliku loata. Ja nii edasi.

Edasi pakutakse valida kas uuendada vana windowsi või siis teha värske install avanced valiku alla peidetuna. Edasi tuli partitsiooneerimine mis oli kohe väga lihtsaks tehtud. Ja siis failide kopeerimine restart ja kasutajanime ja masinanime küsimine. Ja siis muidugi regamisvõti mis nägevat välja umbes xxxxxxxxxxxxxxx,Ilmusid mõningased rohelised ja punased kilbid, mis ilmselgelt peaksid looma mulje turvalisest ja lahedast operatsioonisüstemeist. milledest ma otsustasin valida punase kuna mu virtuaalne traat oli seinast tõmmatud.  Ühe kohapeal käis vilks ajavööndi ja kellaaja sättimise valikud millest ma unustasin screenshoti teha kuna seal ei olnud midagi sättida. Ja oligi desktop ees. Kiire vaade mis cmd winduusi versiooniks ütleb . Väidetavalt olla see nii, et vista jaoks kirjutatud soft paanikasse ei satuks kuna vista pidi olema ju ülim ja see mis hävitab kõik teised ja seeläbi olema ka viimane. Või siis on win7 windows vista sp2  või kui versiooninumbrit uskuda siis suisa vista sp1.7 (ausõna ma ei tea mismoodi microsoft oma versioonindust korraldab). Mu murdosa serverist skooris sugugi mitte halvasti (välja arvatud graafika osas). Samaväärne raud tuleb tänapäeval küllaltki odavalt kätte.

Kokkuvõtteks tundus install olevat kiirem ja lihtsam kui Windows XP oma  analoogsel virtuaalmasinal ja silmakommi oli kah rohkem ja veel.

Lähitulevikus teen asjakesega veel loomkatseid