Kes helkurit ei kanna on loll.

Kes helkurit ei kanna ja käib valel pool teed on eriti loll.

Kes helkurit ei kanna ja käib valel pool teed ning keset sõidurada on enesetaputerrorist, või siis lihtsalt hull.

Ja ole õnnelik kui sellistega kokku puutudes maantee on pikuti kui laiuti autodest tühi.  Vastutuleva auto valgusvihu poolt pimestatuna ei paista inimene mittesugugi enne välja kui vastutulija on oma teed sõitnud, või siis enesetaputerrorist on oma ülesande edukalt lõpetanud.

Kui mingi ime läbi peaks ühe teatava vaimse peetusega inimeste hooldekodu esindaja peaks siia sattuma võtku teatavaks, et kui nad kavatsevad jätkata hooldusmeetodit milles hullud (andestage, vaimse peetusega hoolealused) vabalt ringi jooksevad (ja seda ilma helkuriteta). Siis neid tabab olukord kus nad hakkavad lihtsalt pearahadest ilma jääma, sest laipade hooldamiseks jaoks raha ei jagata.

Niisiis. PM tegi asja ära ja hakkab peagi oma paberlehe lugusid veebis vaid tasu eest lugeda andma.
Näitab vaid aeg ja lugejate käitumine, mis asjast tuleb.
Aga.

Minu lihtsakoeline aju mõtleb nii. Miks ma peaksin maksma kuus 100 krooni – mida ei ole ju tegelikult üldse palju – selle eest, et lugeda paberil ilmunud lugusid veebikeskkonnas. Ma parem tellin selle lehe omale koju.

Et asjast asja saada elik maakeeli – uudne süsteem lugejaile maha müüa, peaks PM oma paberlehes hakkama kajastama asja, mida ma mujalt ei leia ning mis on piisavalt magus, et selle eest veebiumis papp välja köhida. Seda ma ei usu. Vähemalt niipea.

Praegu. Paraku. Jõuab online-meedia kõik teemad enne ära hekseldada ja järgmisel pääval postkasti potsatav paber ei paku midagi uut. Uued on arvamuslood, mingite uudiste edasiarendused jne. Ent teemad jäävad korduma.

Mistap mõtlen taas. Miks peaksin maksma, et veebis lugeda paberit, mida ma võin koju tellida.

Pee-ess!

Kui kunagi peaks paber kaduma, kas siis muudetakse tasuliseks ka online-meedia? Ja seejärel televisioon ja raadio?

Elik.

Kas me jõvvame tagasi aega, kus vaba infot enam ei liigugi?

Tõestab TNS Metrix.

Eelmisel nädalal kasvas PMi, Delfi ja Õhtulehe lugejate hulk märgatavalt.

Ohjaa. See suur jauramine, mis ligi kuu aega võimust on võtt, saab pühapääval läbi.
Soovin teile kõigile ette juba ilusat võitu ja kibedat kaotust.
Sest tegelikult, ega vahet ju ole, mis edasi saab.

Need, kes saavad pukki, krabavad edaspidigi küüntega head ja paremat enda poole. Ullike, kes enese õuduseks aga opositsiooni jääb, kirub krabajaid edasi. Midagi ei muutu. Ring hakkab jälle otsast peale.

Võimulolijad persetavad järgmised kolm aastat oma toolidel, et neljandal natuke tööd teha ja seeläbi uutel valimistel uhkelt rindu taguda: “Meie tegime!”

Tegite, tegite.

Viimased kümme aastat ja peale olete teinud. Küllap siis teete edasi ka.

Aga onu Villel seal kusagil pärapõrgus on siiralt savi, miks te olete või keda te esindate.

Mastaba.

Tähendab, ma ei mõista.
Ma ei mõista seda, miks ei oska mõned autojuhid maanteel vurades kiirust hoida. Et sõidame sajaga, ei, oot, üheksakümnega, ei, oot, kaheksakümne viiega on ka hea, ei, oot, sajaga oli ikka parem.
Mai või noh.
Miks te seda teete?
Miks on nii raske hoida stabiilset kiirust?
Vastake, raisk.

Pee-ess! Mul ei ole püsikiirusehoidjat, aga oma jalga suudan selletagi ohjeldada.

Mastaba.

Piisab sellest, kui Soonvaldi hoolealused millegagi välja ronivad, kui kogu ülejäänud online-”ajakirjandus” kaasa kirema hakkab.

Päris rõve on seda näha.

Tuli kolinal meilikasti selline asjandus..

Käesoleval aastal juhtub igasugu huvitavaid asju. Savisaar hakkab tallinnlastele puid ja kartuleid jagama. Ja vargad varastavad otse põllapealt kartuleid..

“Sammas on täiesti uus toode, võib-olla peab seda natuke tundma õppima,” pakkus kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Meeli Hunt.

Miks ta seda ütles? A või ma viitsin kirjutada. Lugege ise.

Mastaba.

Pikk jutt kehv jutt.  Lühidalt tahan teada kas kommentaariumid veebis on oma aja ära elanud või on neid veel vaja. (Siinkohal ma pean silmas kommentaariume mis veebiväljaannetes vohavad, teate küll: Ansip vs Savisaar jne)

Postimehes ilmus artikkel pealkirjaga “Arstide liit toetab lastetusmaksu ideed“.

Tsiteerin: «Kui riik on juba nii lootusetus olukorras, et kokku hoida ei häbeneta isegi laste toidu pealt, siis tuleks pigem pöörduda nende inimeste poole, kes ei pea oma sissetulekust suurt osa laste peale kulutama. Ka nemad võiksid olla lapsevanematega solidaarsed ja aidata raskel ajal riiki ja kõiki siin elavaid lapsi, loovutades osa oma töötasust lastetusmaksuna.»

Sellepärast mulle sotsiaaldemokraatia ei istugi, et ideaalis on kõik ühtemoodi vaesed… Mis on alternatiiv lastetusmaksule? Jääda rasedaks ning loota vanemapalgale, mis tõenäoliselt ka õige pea väga koomale kistakse või hoopis ära kaotatakse? Õppelaenu kustutamise kohta ma ei tea, pole teemat uurinud, aga ka selle koha pealt jääb riigi rahakott varsti väga kõhnakeseks.

Ja üleüldse käib mulle väga vastukarva mõte, et lapsi käsitletakse viimasel ajal meedias põhiliselt tulude ja kuludena. Eelkõige on nad siiski kellegi LAPSED, päris inimesed; määratlused “tulevane tööjõud” või “raha neelav must auk” on nimekirjas tükk maad allpool.

__

Rojukene