Enesetapuklubi pimeduses

Kes helkurit ei kanna on loll.

Kes helkurit ei kanna ja käib valel pool teed on eriti loll.

Kes helkurit ei kanna ja käib valel pool teed ning keset sõidurada on enesetaputerrorist, või siis lihtsalt hull.

Ja ole õnnelik kui sellistega kokku puutudes maantee on pikuti kui laiuti autodest tühi.  Vastutuleva auto valgusvihu poolt pimestatuna ei paista inimene mittesugugi enne välja kui vastutulija on oma teed sõitnud, või siis enesetaputerrorist on oma ülesande edukalt lõpetanud.

Kui mingi ime läbi peaks ühe teatava vaimse peetusega inimeste hooldekodu esindaja peaks siia sattuma võtku teatavaks, et kui nad kavatsevad jätkata hooldusmeetodit milles hullud (andestage, vaimse peetusega hoolealused) vabalt ringi jooksevad (ja seda ilma helkuriteta). Siis neid tabab olukord kus nad hakkavad lihtsalt pearahadest ilma jääma, sest laipade hooldamiseks jaoks raha ei jagata.

The Venus Project

Juhtusin hiljaaegu nägema üllitist nimega “Zeitgeist”. Ja selle järge  “Zeitgeist: Addendum” Tegu on teostega mis oma paranoilisuses ületab isegi minu haiglast fantaasiat. Kõige meeldejäävamad osad neist filmidest olid kirjeldused sellest millisel viisil USA on loodud võlast ja võlg on loodud õhust, küll seal seletati, et raha on võlg ja võlg on raha ja võlale lisandub intress mille tasumiseks raha pole. Loomulikult ei mainitud ära seal püsiväärtuste loomist ja selle seost raha katteks olemisega. Teieses osas kirjeldati päris ilusasti ära kogu see kristlik usund ja selle algupära (tähtkujud ja päikesemärgid ja muu seesugune jura mis on algupäraks hulga usutavam kui juut kes neitsist sündis ja surnuid äratas ning lõpeks ise surnust tõusis) .  Ja lõpetuseks muidugi kutsuti üles praegust raha põhist režiimi kukutama ja looma uut ühiskonnakorda – ressursipõhine eluviis, ehk teisisõnu puhtasse kommunismi. Selle koha peal tuli mängu nähtus nimega Venus Project. Kuna filmid kui sellised olid tõesti hästi tehtud – sisult küll lonkavad aga meelelahutuslikud hakkasin lähemalt uurima  mis asi see Venus Project on.

Venus Project loob nägemusi ressursipõhisest majandusest. Eesmärgiks on, et igal inimesel oleks käes kõik ressursid mida ta vajab – katus peakoha, söök laual, tuba soe, haridus jne.  ja seda kõike ilma hinnasildita. Selles ühiskonnas ei oleks klasse ja kihte. Keegi ei alluks kellelegi.

Vabalt kasutuses olev ressurss. Mileks sulgeda akent kui elektriga saab sisse tungiva külma õhu kiirelt ära soojendada. Ja seda küttekehaga mille saab mittemillegi eest ja energiaga mis on vabalt käes. Ja kui need pagana küttekehad ka soojendavad maja liiga soojaks on ju olemas jahutamiseks omad seadmed.

Jacque Fresco kirjeldab ühiskonda kus puudub vajadus seaduse järele. Ühiskonda kus puudub kuritegevus (vägagi valdav enamus kuritegudest on ju motiveeritud rahast või võimust (nende vahele võiks nagunii võrdumise märgi joonistada). Ometigi ei mainita üht roimarite ajendit armastus, selle puudutmine, kaotamine, kadedus selle üle. Oletagem, et korraliku hariduse ja koduse kasvatusega saab kasvatada inimkonna kes on leppivam armastuse asjades). Ühiskonda kus kõik on vabad. Vabad tegutsema kogu inimkonna hüvanguks. Vabad kasutama maailma ressursse elus püsimiseks. Veider aga ta ei maini ära olukorda kus keegi isik otsustab mitte tegutseda ühiskona hüvanguks vaid vastupidi – säärane käitumine on ressursipõhises majandussüsteemis  ilmvõimatu ja välistatud.

“None are so hopelessly enslaved as those who falsely believe they are free” – Goethe (Seda fraasi nendes Zeitgeisti filmides korrati ikka päris mitmel korral. Irooniline, kas pole. Ühel pool orjastav raha võim ja teiselt pool ühiskondlik saiapudi milles saab ainult allavoolu ujuda.

Zeitgeist’i filmid ütlevad ainult üht – aeg on revolutiooniks. Revolutsiooniks vabanemaks rahast, võimust, kohtutest, vanglatest ja seadusetest.

Juba küllaltki varajases lapsepõlves olin ma veendunud, et tulevik toob ühiskonnakorraludse kus toit ja kehakate pole inimese põhiprobleem ja saab läbi rahata  (kõlab veidralt, et laps sellistele asjadele mõtleb. Ja veel veidram sellest on asjaolu, et laps sellistele asjadele mõtleb sotsiaalkommunistlikus ühiskonnas). Samuti ma mõistsin juba siis, et tegelikult sellist olukorda ei saa tekkida üleöö ja lihtsalt sunniviisiliselt.

Kommunistliku korra loomist läbi revolutsiooni oleme me juba päris mitmel korral näinud. Ja oleme ka näinud kui palju head sellest kõigest tuleb.

Nojah helesinised unistused on toredad. Aga kui nüüd võrrelda Venus Projecti “Equilibriumis” nähtud ühiskonnaga siis kumb on reaalsem oma olemuselt näib reaalsem? Minnes sammuke veel edasi jõuame “Matrixi” maailma – masinad loovad inimestele keskonna ideaalse ja ilusa keskkonna saades vastu vaid tööd, veelkord tööd ja veel rohkem tööd, orjarassiks on need masinad loodud. Ja varem või hiljem viskab keegi esimese pommi.

www.thevenusproject.com

Miks ei ehitata Saaremaa silda

Ilmas on vaid üks täppisteadus – tagantjärele tarkus. Mitte segi ajada targutamisega mis vaevalt virisemisest eristatav on.

Saaremaa sild on müstiline nähtus. Tegu on projektiga mille tasuvuses kahelda ei saa. Tegu on projektiga mille vajalikuses keegi ei saa kahelda. Ja tegu on projektiga mida ei teostata.

Keskkona mõjud olla kohutavad. Kord hülge ujumist hakkab silla sammas segama -  ja kord merelinnu lendamist.

Aga tegelikult parvlaevaloksudega üle väina sõita on ju palju mõnnam ja romantilisem. Või noh niimoodi räägitakse. Rääkige seda juttu saarlasele kes ei saa reede õhtul koju kuna praam lihtsalt ei sõida või emale isale kes tahavad lapse kooli lõpetamisele minna aga kohtuvad hiiglasliku järjekorraga kus pohmellis tüübid oma järjekordselt võistujoomiselt oma kodudesse üritavad minna.

Oht kaotada saare romantika. MILLINE KURADI ROMANTIKA? purjus Eesti siseturistid ongi see romantika mida niiväga tuleb hoida? Leedo praamiloksud on see romantika? Parved mille peal olla nii mõnus oma lõunat või hommikukohvi võtta. Need inimesed kes sellest räägivad ilmselgelt ei ole nende parvede peal sõõnud-joonud.. Hea ja korraliku toidu hinna eest saab midagi mis vaid tinglikult toiduks klassifitseerub. Ja seda kõike  doteeritakse riigi poolt – see pinnas kus need “kohvikud”restoranid” asuvad alustel mille sõidushoidmise eest maksab riik kenakese kopika. Hollaa ehitame Tallinn-Tartu maantee keskkohta hiiglasliku drive in urka kuhu sissesõitmise eest peab maksma ja kus müüakse romantiliselt kehva toitu ulmeliselt kõrgete hindade eest. Ning ära kah ei lasta enne poole tunni möödumist. Võibolla see on arusaadavam neile kes ei ole pidanud oma elus pikki perioode mitu korda nädalas sõitma saare ja mandri vahet.

Tekib küsimus. Kas tõepoolest oleks riigil kahjulk lasta mõnel eraettevõtjal oma silda püsti lükata? Isemajandav sild. Konkurentsivõimeliste hindadega. Ja konkurentsivõimelisteks hindadeks võib nimetada vabalt ka kaks korda suuremaid hindu kui on praegused praami pileti hinnad.

Regionaalpoliitiline kasumiahnus kirjeldaab järgnevat uitmõtet/arusaama. Kui Saaremaavalitsus doteeriks Saaremaakonna elanike sillapileteid oleksid saare elanikud huvitatud Saaremaale “sissekirjutusest” Samas maavalitsus saaks maksutulu juurde. Ettevõtted, seni kui kehtib riigis kord kus ettevõtted lihtsalt ei maksa tulumaksu ei maksa nendega väga arvestada.

Silla ehitamine oleks vaid kahjulik ühele ärimehele ja tema ärile. Ja sedagi lühikeses perspektiivis.

Saaremaale ehitati süvasadam mis pidi saare majanduse kui paisu tagant lahti päästma – aga nii lolli transiidiärimeest küll ei ole kes laseks laeva pealt kauba maha laadida vaid selle jaoks, et see ühe teise laeva peale sõidutada. Aga arvati, et siiski sadam on tähtsam kui sild.

Olen kohanud erinevaid hinnanguid silla tasuvusaja kohta.. kord 20 kord 10 aastat. Rahvas võtab korteri ostmiseks laenu 30 aasta peale.. auto 5 aasta pealke.. kodukino 3 aasta peale.. ja ikka silda ei saa. Ostan Saaremaal poest paki võid mis on kaks korda laevaga veetud maksan vedamise eest ühele ärimehele, riik maksab kah oma osa. Ostan tüki juustu mis on kaks korda sama laevaga veetud. maksan. maksan. maksan.. Heal juhul maksan ühe korra.. halvemal juhul kaks.

Sild ei olla hea äri. Silla hooldus söövat tulu. Vanaraud skandinaavia skääridest on hoopis omaette ooper, eriti veel eraomandis vanaraud.

Aga pealkirjas on vihjatud, et siin on vastus sellele küsimusele. No ma siis annan vastuse. Saaremaa silda ei ehitata kuna see on liiga kahjulik nende tüüpide jaoks kes seda ehitama ei hakka. Ja neid tüüpe kes seda ehitama ei hakka on palju rohkem kui neid kes seda ehitama hakkavad.

Kuidas inimestes vastakaid tundeid tekitada

Esimene versioon: haara täies suuruses Spidermani nukk ja jaluta sellega hämaras linnas. Garanteeritult saad imelike pilkude osaliseks. Vastakad tunded tekivad vaatlejates.
Mulle jalutas täna varahommikul üks selline vastu, vastakad tunded olid täiesti olemas.

Teine versioon: soovita kellegi Microsofti ®©™ kodulehelt miski demo alla laadida, näiteks Office Enterprise 2008 ®©™ 60 päevane demo. Jälgi seda inimest ja tema kehakeelt: “Miks ka mitte, saab teada millega tegu on.. hmm, Live Account, okei.. jee, MSN-i oma siis toimib, fakk, mis mu MSN-i parool on, hmm.. ee, mis mõttes blankett? Nii palju välju.. okei, okei, hmm, dropdown ei tööta, raisk, minge te ka peesse, värdjad ikka oma “standarditega”, et Firefoxiga ei saagi.. Internet Explorer, nii.. nii, nii, allalaadimine. Oota, mis mõttes serial key? Kuhu ma selle kirjutan? Okei, kollane paberilipik… nii, kus ma selle paberi panin nüüd….” Selle aja peale on Issanda päike juba looja läinud ja vastakaid tundeid kõvasti tekitatud. Terve mõistus ütleb, et piratebay vahendusel oleks palju lihtsam endale see asi tirida. Ja seda asja 60 päeva kaupa proovida kogu ülejäänud elu.
Auväärsed ja kallid vaatlejad, ma ei õhuta kedagi piraatlusele või midagi sellist, aga no tõepoolest on veidi imelik sundida potentsiaalset klienti seitsmest pasast läbi ronima, et mingi närune demo kätte saada.

Nõrganärvilistele ei soovita

Pee-ess! Järgnevas tekstis esitet küsimused on puhtalt retoorilised.

Pee-ess, pee-ess! Kes end ometi puudutatuna tunneb, olge hääd ja vastake.

Niisiis. Nagu praegu AS Eesti Wabariigis moes on, hakkan kiruma. Ei, eksite, mitte Ansipit.
Küsite miks? A ma ei vasta retoorilistele küsimustele.

Meil on teadupärast majanduskriis. Mina seda küll ei märka, kui ma tänaval järjekordset Lexust või Hummerit näen, aga see selleks. Elu on persses, nagu ütlevad klassikud, ja aiva enam sügavamale kisub. Kisub siis kisub.
A ma ei näe, et ma peaksin seepärast Ansipit kiruma.
Mõtleme natuke – see on küll raske, aga proovime, eks -, kas midagi oleks teisiti, kui pääministri toolil lösutaks keegi teine? Näituseks, kes iganes. Jaa-jaa, ma juba aiman vastust, et loomulikult oleks!? Et siis istuks metalljunn endiselt Tõnismäel, suur sõber teisel pool Narvat ei vähendaks transiidivedusid ja üldse oleks kõik ilus ja tore.
A ma ütlen seepeale – persse minge!
Eestlaste ja Eestimaa häda on teadupärast see, et me riik on väike ja me rahvus veelgi väiksem. Igaüks tahab peaminister või president olla, sest teistel ei ole väikeses riigis ja inimeste keskel, kus kõik tunnevad kõiki, mitte sittagi teha. A siin ei ole noid niinimetet ajusid nii palju võtta. Kord on Savisaar peal ja Ansip all, siis jälle Ansip peal ja Savisaar all. Tuleb tuttav ette? Eks ole.
Rahva mälu on lühike. Näituseks. Laar keeras kunagi põllumajanduse tuksi. Nüüd räägib poja jälle suuri sõnu, ja mis peamine, IRLi toetus kasvab pidevalt. Et siis, mis sitasti, see uuesti? Ikka. Eestimaal on niimoodi kombeks.

Mida ma tahan öelda, on see, et süüdlane ei saa kunagi olla vaid üks inimene. Peegel ei ole igaühe kodus asjata.
Paraku on see ilmselt loodusseadus, et inimene vajab alati kedagi või midagi, keda kõiges halvas või heas süüdistada saaks. Näiteks nagu jumal või jahve või buddha või kes iganes. A sellest juba mõni teine kord.

Pee-ess, pee-ess, pee-ess! Ma olen käinud vaid üks kord elus valimas. Ja see ei olnud Reformierakond.

Mastaba

Sügiseudujutt ehk vabadus vabadusest

Bastard on kerges sügisetujus. Oh aastaid tagasi oli see kõik hullem. Kõikidest aastaaegadest kõige nauditavam on sügis, see on alati nii olnud ja see jääb kah nii olema.

Vabastamaks ennast suurest töömullist ja üüratutesse parvedesse kogunevatest tööposti külge kleebitud kollastest paberitükkidest (jah kasutan neid sest reaalsus on liiga reaalne, et seda virtualiseerida). Saan suunata mõtted sügisesse ja langetada palju seda vaikset tapjat – stressi. No vähemasti väidetakse see olevat vaikne tapja. Ma ei oleks liiga kindel, et see on alati vaikne. Aga tapab küll. Tapab unistusi, lootust paremaks eluks.

Idealist (idealist, bastard – mis vahet seal on) unistab jälle. See on märk kahest asjast; 1. sügis on saabunud 2. mõrvarlikud vaimse väsimuse hood on järele andnud. Kahtlustan, et need on omavahel seotud.

Aga miks peakski inimene veetma kogu oma aja tööl. Kas füüsiliselt või vaimselt. Meie tööandjad tihtipeale unustavad töövõtjatele meelde tuletada, et tegelikult ei tohiks nad tööd koju kaasa võtta see on ju tööandja omand. Ise oleme lollid kes me arvame, et nii tohib. Jah mina ka. Aga ehk tuleb veel mõistus koju tagasi.

Sügisudu ja lehtede sahin. Inimtühi park ja laisalt kukkuvad veepiisad. Liigagi kaua ei ole selle vaatamiseks aega võtnud. Alatasa on miskid kergemad vastupnud teel ees.

Paindlik tööaeg. Töökuulutustes leiduv maagiline sõnakombinatsioon tuleks seaduslikult asendada: “Tööaeg pidev ja piinav, algab töölepingu allkirjastamisest ja pool aastat peale töölepingu lõpetamist. Pidev töökohal viibimine pole vajalik. Vaimne valmisoleks mistahes ajal töö tegemiseks peab olema pidevalt.” võibolla siiski kerge liialdus. Lõppeks pole tööandja üliagaratest nagunii huvitatud. Sellistest kes ennast vangi panevad ja seal vaikselt kustuvad. Vaimu vangla, pakub unustust. “Kui teaks, et ta purju ei tee, siis küll tilkagi vist alla ei saaks.” (Lible, O. Luts “Kevade”)

Vihm, vihm, vihm. Pori, lehesodi, õllepudel. Keegi sõimab kuskil kaugel kedagim, joobnud hääled. Viin, viinakuu. Miks on vaja keset linna karjuda, inimesed magavad oma õndsas teadmatuses televisiooni und. Kui nad tahavad räuskamist ja kaklust vaadata keeravad nad televusseri laibalugemisvõistluse saate peale. Või teise inimese mustas pesus sorimise saate aga mitte ei taha seda enda akna alla.

Aga teeb purju, vabastab.. muresid muredega lämmatada. Vööraste muredega enda mured on liiga suured selleks ju. Töönarkomaania, eilne uudissõna.  Sõltuvus tööst. Sõltuvus sõltumisest. Sõltuvus isikustamatusest. Vabadus iseendast. Vabadus? Sügis vabastab vabadusest.

Õhk on soe ja lõhnav. Nagu tuntud kevade lõhn aga täiskasvanud iseteadev, lehtede kõdunemise ja pori lõhn. See ongi sügis.

Vabadus vabadusest.

Appi majanduskriis

Tõde? ei siin pole seda, vaata naabri aknast. Pargitud autos võib tõde olla. Aknast õue piiludes võib tõde näha. Trepikoja kajad on kindel tõe allikas. Aga blogidest seda otsida, selle peale pole küll keegi varem tulnud.

Või noh vähemalt niimoodi on viimane pool aastat kõva häälega karjutud ja aasta või enamgi enne seda kah. Samal ajal forex group lollimeelsetelt* kiiresti rikastumise eesmärgil lihtsalt raha ära võtab. Äravõtmist aitab pidev majanduskriisi kuulutamine. Majanduskriis näri mu läikivmetallperset (ütleks bender). Niikaua kui lollimeelsetel* on raha mida ära võtta ei saa olla majanduskriisist juttugi. No muidugi enam ei kannata diislit peldikupotist alla valada aga kas seda peab siis tegema?

Poodide hinnaralli on praeguseks lõppenud. Bensiini hind on viimasel ajal rahulik olnud. Piimatootöötlejad on ülejääkidesse uppunud. Kuveidi ärikad on stabiilselt oma $130 naftabarreli pealt enda 300% tulu kätte saanud. Ja teie arvate, et probleem on nafta kallis hinnas, ei probleem saab olema siis kui nafta hinnad kukkuma hakkavad. Ja nad kukuvad ja nad kukuvad sellise kolinaga mida pole enam ammu kuulda olnud. Oma ääretus surmatõmbluses nad kiirendavad vaid oma lõppu. Ajagu nafta hinnad üles ja näete peagi, et mõned mehed hakkavad kibekäbekähku tuumajaamu püsti ajama – ohimet inimesed eelistavad odavat elektrit kallile masuudile (kallid naftaärikad* tõstke nafta hinda veelgi siis võib juhtuda, et nad ei suuda lihtsalt oma jaamu püsti ajada kuna transpordi ja ehituskulud lähevad nii suureks, et keegi ei saa jaama ehitamisega hakkama, nojah väljaarvatud juhul kui mõni teist rottidest* ahneks kätte ei lähe ja kartellileppest hoolimata tellimusi täitma hakakvad ja oh seda pasatormi siis äkki kuulutuab mõni naftariik veel teisele naftariigile sõja, ja see on ju midagi ennekuulmatut eksole)

Naftat on ja jääb ülegi iseasi kui kaua seda keegi tarvitada tahab.

Majanduskriisi pole, kas tuleb? ei tea.

Halb uudis on aga see, et pool Aafrikat ja Aasiat sureb nälga või selliste kaubamärkide nagu durex ja billyboy ja trojan omanikud saavad väga rikkaks see tähenab veel rikkamaks.

niimoodi arvan mina. Ja mina ei ole mõtlesin, teeksin, mina olen ütlesiin ja tegin. Ja kõik kes arvavad, et nemad on midagi muud kui see mis nad on teinud ja ütelnud võivad vaadata allmärkust lollimeelsed*

* lollimeelsed kes te tunnete ennast puudutatuna tundke ennast vabalt kometaariumitesse arvamust avaladma. tunnen teile kaasa ja kindlasti vabandan nimeliselt kui oma nime kavatsete avaldada.
*kõik naftaärikad on samuti oma arvamust avaldama aga teie ees ma vabanda küll ei kavatse. Eriti kuna foiniiklased on raha leiutanud, juba päris ammu ja ma olen seda teile liigagi palju andnud juba.
*Kõik rotid kes tunnevad ennast puudutatuna tuhat vabandust…

(24. juuli) kirjutab ka http://eesti.wordpress.com/2008/07/24/majanduskriisistbuumist-jarelevaade-helgusega/

ja teinekord on mõned asjad siiski valed.

Minu arusaam valest on kindlasti erinev paljude teiste arusaamast. Ja kohe kindlasti ei hakka ma ennast (täna) vaevama teiste inimeste arusaamadega.

Igatahes kuuma päikese käes vedelemine on lõbus ajaviide ja jahedas merevees ujumine pea spordi tegemiseks klassifitseerub. Rannaliivas leiduvat paska nimetatakse looduseks ja selles leiduvaid miinikilde, lennukipomme, masuudivaate, pudelipõhju ja okastraati nimetatakse reostuseks. Reostust mis otseselt tungib inimese oma isikliku keha poolt omandatud ruumi nimetatakse. kurat ma ei tea kuidas seda nimetatakse. Igatahes on tegu millegi ebameeldivaga, mille ebameeldivus on võrdelises seoses selle “asja” hõivatud ruumalaga. Ning samuti sellega kui palju on objektil nurki ja teravaid servi. Samas teinekord on hea kui miski teravaservaline penetreerib inimese omaeenese kallisse ruumi. Eriti siis kui miski eelpoolnimetatud pudelipõhi on kehasse pidama jäänud, ega taha abistamata välja tulla.

Aga seda kõike juhul kui nende penetreerijate käsitsemisel tegutsevad treenitud ja haritud inimesed kes on õppinud eemaldama kehast igasugust paska ja oskavad inimese pärast kokku lappida, muidugi kui ei juhtu olema reede pärastlõuna.. ja kui juhtub olema pärastlõuna tuleb leppida asjaoluga, et elu eest tuleb võidelda. Sport ja lõbus ajaviitmine ühes lauses ja sellele järgneb elu eest võitlemine. kas seal on mingi seos?
penetreerivatest vöörkehadest võiks veel niimõndagi vesta aga ma arvan, et selleteemalisi kajastusi on enam kui küll.

Selle viimase pildi kohta ei taha isegi mitte sulaselget valet kirjutada. Mõlemad pildid pärinevad ühe teatud haigla kirurgia osakonna stendilt. Igatahes muretsevatele omastele peaks need lõbu pakkuma. Natuke isegi pakkusid.. Aga ma olen päris kindel, et mitte sellisel viisil nagu nende riputajal mõttes oli.

veebkämm ja jäätmeboiler

Käibel olevast jäätmeteemast vahutatud on juba piisavalt aga nüüd siis mina kaarega järgi. Vahel kohe on mul selline tunne, et ma olen ajast niiumbes kuu aega taga. Tegelikult muidugi jutt käib veebikaameratest mis täidavad turvakaamera rolli.

Täna hommikul varakult tööle sõitu alustades (täna hommikul õnnestus edukalt trepist alla jõuda) nägin juba päris mitmendat korda prügikonteinerite kõrval lõsutavat katkist diivanit ja boilerit. Ja prügikonteinerile, nagu vihjas -22°C, oli kirjapandud kurjad sõnad, videovalve, vöörad, prügi, ei, pane ning muud sellist. Huvitav ikkagi kui see videovalve seal on miks siis ei ole see, kes selle boileri konteineri kõrvale sokutas selle sama kuramuse boileriga mööda pead saanud. Konteinerid kuuluvad korrusmajale kus on olnud soe vesi aegade algusest saadik ja ma ei suuda uskuda, et kunagi on olnud aeg millal oli elektriga vee soojendamine tulusam kui katlamajast tulev soe vesi. Ilmselt tuleb otsida põhjust sellest videovalvest. No paljulevinud arusaam on see, et sõna videovalve peaks hirmutavalt kõlama aga no olgem ausad videovalve ei hirmuta nüüd küll ammu kedagi. Turvakaameraid on kõik kohad täis. Aga seekord on parimal juhul veebikaameraga mis salvestab pilti max 640×400 pikselit kord kahe sekundi tagant millest reaalsed sensori pikseleid on vastavalt 320×200 ülejäänud on puhtalt “digitaalse pildiparandussüsteemi tagajärg” Või isegi sekundi! Oo pätid ja muidusööjad värisege teil on oht sattuda pildile. Lausa viiele pildile. Viiele pildile mis on tehtud optikaga mille optilised omadused on võrreldavad kilu silma vastavate omadustega, ja arvatavasti kilu silm maksab ka rohkem kui see plastmassitükk. Viiele pildile mis on tehtud sensoriga mille üüratu punktitihedus ja värvilahutusvõime ei rahuldaks kvaliteetsete optiliste hiirte tootjatki. Viie lepalehega tõestaks vast enamgi kui antud veebikaameraga tehtud piltidega. Mingi ähmane tume plekk liigub üle pildi, valge junn küljes tolknemas ja hajub pimedasse. Selle põhjal kindlasti tuvastab selle näruse isiku. Ja mis diivanisse puutub siis loodusjõudude mõjul laguneb see lähema 40 aastaga kindlasti niiet pole probleemi. Järjekordne suurepärane päev oli alanud.

Nohjah sildiga: “Põlegu põrgus viimane kui üks sitaratas, kes ei ela meie majas ja arvab, et ta võib oma paska meie konteinerisse sokutada. Ja kuna kuradit ennastki ei saa usaldada oleme oma korterühistus pensionäridele laiali jaganud kirved ja jahipüssid.” saavutaks parema tulemuse.

Nagu ikka ei ole minu lugudes midagi sellist kirja pandud mis tegeikult oleks olemas või vähemalgi määral tõde esindaks.

SSDD*

*SSDD – same shit different day

Pealkiri ütleb kõik. Ometigi see pealkiri ütleb kõik mida tegelikult siin olla ei tohiks. Kogu selle värgi eesmärk siin on just vastupidine – vältida SSDD olemasolu

No igatahes. Selle aasta algus on olnud suurepärane – esimesed torutööd on tehtud ja muud sellist. Aga nüüd asjast endast.

Hommikul ajasin ennast vara üles, et ikka normaalsel ajal tööle jõuda ja midagi asjaliku ära teha. Erilise inimese eriline hommik (no tunnistagem asjaolu, et tegelikult enda arvates oleme me kõik ikka natuke erilised) trepikoja pimedus on lausa häiriv, poleks uskunud, et oma elu jooksul hakkan ma kurtma, et talvel on väljas pime – mulle meeldib hämarus ja pimedus. *Lõks* valgus põlema hophophop trepsit alla kaks korrust mindud. “Ahsavanakuratvõtmed”. Üles tagasi, “võtmed, võtmed, võtmed, käes”. Uksest välja. “See oli neist küll kena, et nad seinad ära värvisid”. Esimesest trepist all teine trepp. pooled astmed on ju nagunii nõrkadele pandud. kaks astet korraga alla. “Ma ei vajutanud lülitit, ega ju..”… …

tegelikult nad oskavad ju tänapäeval kõike parandada. Aga puuduvaid hambaid mittevalutama nad ei oska panna.

See on täpselt see mida ei juhtunud täna hommikul.