deemonite vaheline juhtmevaba kommunikatsioon.

lubavad suurt tööraadiust ja ei eralda mingit magneetilist ega elektrilist välja. arvatavasti on tegu telepaatiaga. telepaatia on aga elavate asjade teema niiet, nende purkide sisse on peidetud deemonid. samas on tootekirjelduses viidatud filtersüsteemile, et ei korjaks igasugu müra üles – keegi pole õelnud, et deemonid kuigi targad peavad olema. muidugi jama jah kui üritad oma last valvata ja naabrimuti mustad mõtted pidevalt sisseragistavad. küsimus jääb püsima, kas mingid tühised magnetväljad mis madala võimsusega raadiosaatja tekitab on sama ohtlikud kui elus deemon… eks see ole lapsevanemate oma valik.

lapsed märkideks märgid kaubaks.

No päriskõik mis siin kirja pannakse ei ole täielik vale.

Ajakirjandus ja üldsus nutab ja haliseb laste väärkohtlemise üle tänapäeva nooruse hukas oleku üle. Ja nüüd lisan küllale veel külla, et küll juba liiga ei tee. Juhtusin nägema ühte tütarlast kes kandis üht ilusat punast kampsunit millele oli kuldse niidiga kujutatud jänkut. Ja justnimelt seda maailmakuulsat jänkut. Samuti oli kirjutatud selle sama ilusa kuldse niidiga “üheteatavaerootikakonserninimi”. Ega sellel polekski midagi viga olnud kui see tütarlaps oleks olnud kümmekond aastat vanem olnud. Ja isegi poleks siis väga hullu olnud, kui laps oleks seda kodus kandnud. Aga koolis? Vist mitte. Aga kas laps selles kõiges ise süüdi on? kindlasti mitte. Aga kui paljud meist on näinud tänavatel lapsi kandmas teatava viinatootja reklaamiga mütse, salle, käpikud. Paljud ja miks lapsed just – mitteüks normaalne täiskasvanud inimene ei ole nõus kandma sellist sõna kõige otsemas mõttes informaatilist rämpsu. Need tooted ei ole kuigi kvaliteetsed ja kannavad ainust eesmärki – müüa toodet millega neid “tasuta” kaasa antakse. Tegelikult on neil kõigil tasu tasuks on see, et reklaami ohver lubab oma lapsel teha lobitööd ja näidata kaubamärki tulevastele klientidele. Reklaam on kallis, mõne minutise reklaamiklipi eest televisoonis makstakse üüratuid summasid. Aga üüratu summa eest saab ka toota suure koguse nänni “tasuta” ära jagamiseks. Tagasi laste juurde, lapsi ei huvita mis neil seljas on. Lapsi huvitab teiste laste tähelepanu. “Oo ViinaMüts äge kust sa said? Kas sulle ka anti? Kas sulle ka hommikul ooksendasid?”; “Oo ErootikaKonserni pullover, kust said? Kas sulle ka näidati? Kas sinust ka pilti tehti? Kas sa tahaksid veel teha pilti ma tean ühte meest kes annab maiustusi kui lased tal enda…”. Nende laste vanemad kes oma lapsed reklaamiks maha müüvad (müüvad on tegelikult ilmselge liialdus, kui paljud tänu sellele saavad rahalist kasumit? Parem on öelda ära annavad annavad) võiksid mõelda kas see mida nad reklaamima hakkavad on ikka see mille tarbimist oma laste poolt tahavad või mitte.

Mulle küll on jäänud mulje, et tänapäeva noorus pole hukas vaid mõnekümne aasta tagune noorus on hukas.

Ah eks see turumajandus olegi rohkem lastepornomo peale üles ehitatud.