valimised aastal 2009

Tuli kolinal meilikasti selline asjandus..

Käesoleval aastal juhtub igasugu huvitavaid asju. Savisaar hakkab tallinnlastele puid ja kartuleid jagama. Ja vargad varastavad otse põllapealt kartuleid..

Kui palju on veebiväljaannetes reklaami?

Ehk reklaamikatkuajastu ja enesehävituslik ajakirjandus

Reklaam ümbritseb meid kõikjal ja kõiges. Seda on juba niivõrd palju, et oleme õppinud seda vältima. Ja miks ajakirjandus enda müüginumbreid igal võimalikul viisil alla kisub?

Mõni aeg püstitas mu kaasmõtleja küsimuse kas paberleht kaob? Mis pani mind mõtlema mis õigupoolest paberlehte siis ka ohustab. Praegusel ajal lehed muust ei kirjuta kui väidetavast majanduskriisist (majanduskriisist rääkimise kriisist nagu mina seda asja nimetan). Ühest küljest kehtib meil siin sõnavabadus, teisest küljest on mängus väljaannete ärihuvid. Tundub, et sõnavabadus on ülekaalumas ärihuvides (selle kohapeal peaks vist mind paduoptimismis süüdistama. Ja isegi kui see mida räägitakse ei ole täielik tõde on see siiski vaba sõna) aga näib, et siiski nii see on. Majanduse raskest seisust ja rahavähedusest peaks ju ometigi inimestel küllalt olema nind iga paberitükk ju maksab. Poes lehte kätte võttes ja nähes ikka ja jälle neid samu pealkirju ei tundu ta õigustavat oma hinda. Rääkimata sellest reklaami hulgast mis selles paberipahmakas on. Ma maksan selle eest, et saaks vaadata asja mile näitamise eest on makstud. Ja mitte vähe. Ei tänan.

Veebis on asjad veelgi hullemad. Veeb on täidetud reklaamiga. Näkkukagavad reklaamid kaasa nillivad reklaamid, häälitsevad reklaamid. Ilma Ad Block Plussita veebiväljaannetesse ekslema ei maksagi minna. Tegin väheke uurimust, et kui palju siiski veebiväljaanded sisaldavad reklaami ja kui palju sisu. Võrdlesin esilehtede kogupikkuses sisu ja reklaami. Kõrvaldasin lehe servadesse jääva tühja osa ning lugesin reklaami alla jäävad pikselid üle (ei siiski mitte “käsitsi”) Kuna ajaga on viimasel ajal veel vägagi kitsas piirdusin nelja küllaltki loetava väljaandega Ja ei arvestanud näkku kargavate reklaamidega mis ise ennast ära kaotasid. Päevalehe ebasõbralik skoor on tingitud mingist jubedast kaasajõlkuvast flashist mis kattis väga suure osa ka sisust kinni, kuna esimese kahe sekundi jooksul silma ei torganud selle sulgemise nuppu jätsin ta sedamoodi ja arvestasin kahjudesse. SL Õhtulehe üllatavalt head skoori põhjendan esilehel oleva reklaami vähesusega. Edaspidi võib juhtuda, et võrdlen mõnel teisel meetodil.

Ja kui keegi selle graafiku pärast ennast väga solvatuna tuneb siis ta võib seda südamerahus teha. Mina igatahes kedagi solvata ei kavatsenud ja kedagi solvumast ma kah keelama ei hakka.

Ahjaa aga sisulist poolt võrreldes. Tundub, et kui asjast Päevaleht ei kirjuta ei ole mõtet seda ka mujalt lugema minna sest see ei vääri aega.  Nii arvan mina. Reklaami vastu on mul ABP ja mind ausaltõeldes ei morjenda see, et üha suurem hulk selle kasutajaid reklaami hinda alla kisub.

Veebiavarustes olen kohanud ka erinevaid lehekülgi mis tuvastavad reklaamiblokeerijaid ning takistavad selle kasutajatel infole ligipääsu – see on üpris kindel viis mismoodi silmamunasid oma lehelt eemal hoida. Ja see on veel rohkem oma huvide vastane käitumine kui pikk ja pidev hala.

Reklaamikatk on ilma vallutanud. Nüüd tuleb ilm tagasi vallutada, veel enne kui pilved päikeseloojangul sõna “tsotsa-tsoola” moodustavad.

The Venus Project

Juhtusin hiljaaegu nägema üllitist nimega “Zeitgeist”. Ja selle järge  “Zeitgeist: Addendum” Tegu on teostega mis oma paranoilisuses ületab isegi minu haiglast fantaasiat. Kõige meeldejäävamad osad neist filmidest olid kirjeldused sellest millisel viisil USA on loodud võlast ja võlg on loodud õhust, küll seal seletati, et raha on võlg ja võlg on raha ja võlale lisandub intress mille tasumiseks raha pole. Loomulikult ei mainitud ära seal püsiväärtuste loomist ja selle seost raha katteks olemisega. Teieses osas kirjeldati päris ilusasti ära kogu see kristlik usund ja selle algupära (tähtkujud ja päikesemärgid ja muu seesugune jura mis on algupäraks hulga usutavam kui juut kes neitsist sündis ja surnuid äratas ning lõpeks ise surnust tõusis) .  Ja lõpetuseks muidugi kutsuti üles praegust raha põhist režiimi kukutama ja looma uut ühiskonnakorda – ressursipõhine eluviis, ehk teisisõnu puhtasse kommunismi. Selle koha peal tuli mängu nähtus nimega Venus Project. Kuna filmid kui sellised olid tõesti hästi tehtud – sisult küll lonkavad aga meelelahutuslikud hakkasin lähemalt uurima  mis asi see Venus Project on.

Venus Project loob nägemusi ressursipõhisest majandusest. Eesmärgiks on, et igal inimesel oleks käes kõik ressursid mida ta vajab – katus peakoha, söök laual, tuba soe, haridus jne.  ja seda kõike ilma hinnasildita. Selles ühiskonnas ei oleks klasse ja kihte. Keegi ei alluks kellelegi.

Vabalt kasutuses olev ressurss. Mileks sulgeda akent kui elektriga saab sisse tungiva külma õhu kiirelt ära soojendada. Ja seda küttekehaga mille saab mittemillegi eest ja energiaga mis on vabalt käes. Ja kui need pagana küttekehad ka soojendavad maja liiga soojaks on ju olemas jahutamiseks omad seadmed.

Jacque Fresco kirjeldab ühiskonda kus puudub vajadus seaduse järele. Ühiskonda kus puudub kuritegevus (vägagi valdav enamus kuritegudest on ju motiveeritud rahast või võimust (nende vahele võiks nagunii võrdumise märgi joonistada). Ometigi ei mainita üht roimarite ajendit armastus, selle puudutmine, kaotamine, kadedus selle üle. Oletagem, et korraliku hariduse ja koduse kasvatusega saab kasvatada inimkonna kes on leppivam armastuse asjades). Ühiskonda kus kõik on vabad. Vabad tegutsema kogu inimkonna hüvanguks. Vabad kasutama maailma ressursse elus püsimiseks. Veider aga ta ei maini ära olukorda kus keegi isik otsustab mitte tegutseda ühiskona hüvanguks vaid vastupidi – säärane käitumine on ressursipõhises majandussüsteemis  ilmvõimatu ja välistatud.

“None are so hopelessly enslaved as those who falsely believe they are free” – Goethe (Seda fraasi nendes Zeitgeisti filmides korrati ikka päris mitmel korral. Irooniline, kas pole. Ühel pool orjastav raha võim ja teiselt pool ühiskondlik saiapudi milles saab ainult allavoolu ujuda.

Zeitgeist’i filmid ütlevad ainult üht – aeg on revolutiooniks. Revolutsiooniks vabanemaks rahast, võimust, kohtutest, vanglatest ja seadusetest.

Juba küllaltki varajases lapsepõlves olin ma veendunud, et tulevik toob ühiskonnakorraludse kus toit ja kehakate pole inimese põhiprobleem ja saab läbi rahata  (kõlab veidralt, et laps sellistele asjadele mõtleb. Ja veel veidram sellest on asjaolu, et laps sellistele asjadele mõtleb sotsiaalkommunistlikus ühiskonnas). Samuti ma mõistsin juba siis, et tegelikult sellist olukorda ei saa tekkida üleöö ja lihtsalt sunniviisiliselt.

Kommunistliku korra loomist läbi revolutsiooni oleme me juba päris mitmel korral näinud. Ja oleme ka näinud kui palju head sellest kõigest tuleb.

Nojah helesinised unistused on toredad. Aga kui nüüd võrrelda Venus Projecti “Equilibriumis” nähtud ühiskonnaga siis kumb on reaalsem oma olemuselt näib reaalsem? Minnes sammuke veel edasi jõuame “Matrixi” maailma – masinad loovad inimestele keskonna ideaalse ja ilusa keskkonna saades vastu vaid tööd, veelkord tööd ja veel rohkem tööd, orjarassiks on need masinad loodud. Ja varem või hiljem viskab keegi esimese pommi.

www.thevenusproject.com

Miks ei ehitata Saaremaa silda

Ilmas on vaid üks täppisteadus – tagantjärele tarkus. Mitte segi ajada targutamisega mis vaevalt virisemisest eristatav on.

Saaremaa sild on müstiline nähtus. Tegu on projektiga mille tasuvuses kahelda ei saa. Tegu on projektiga mille vajalikuses keegi ei saa kahelda. Ja tegu on projektiga mida ei teostata.

Keskkona mõjud olla kohutavad. Kord hülge ujumist hakkab silla sammas segama -  ja kord merelinnu lendamist.

Aga tegelikult parvlaevaloksudega üle väina sõita on ju palju mõnnam ja romantilisem. Või noh niimoodi räägitakse. Rääkige seda juttu saarlasele kes ei saa reede õhtul koju kuna praam lihtsalt ei sõida või emale isale kes tahavad lapse kooli lõpetamisele minna aga kohtuvad hiiglasliku järjekorraga kus pohmellis tüübid oma järjekordselt võistujoomiselt oma kodudesse üritavad minna.

Oht kaotada saare romantika. MILLINE KURADI ROMANTIKA? purjus Eesti siseturistid ongi see romantika mida niiväga tuleb hoida? Leedo praamiloksud on see romantika? Parved mille peal olla nii mõnus oma lõunat või hommikukohvi võtta. Need inimesed kes sellest räägivad ilmselgelt ei ole nende parvede peal sõõnud-joonud.. Hea ja korraliku toidu hinna eest saab midagi mis vaid tinglikult toiduks klassifitseerub. Ja seda kõike  doteeritakse riigi poolt – see pinnas kus need “kohvikud”restoranid” asuvad alustel mille sõidushoidmise eest maksab riik kenakese kopika. Hollaa ehitame Tallinn-Tartu maantee keskkohta hiiglasliku drive in urka kuhu sissesõitmise eest peab maksma ja kus müüakse romantiliselt kehva toitu ulmeliselt kõrgete hindade eest. Ning ära kah ei lasta enne poole tunni möödumist. Võibolla see on arusaadavam neile kes ei ole pidanud oma elus pikki perioode mitu korda nädalas sõitma saare ja mandri vahet.

Tekib küsimus. Kas tõepoolest oleks riigil kahjulk lasta mõnel eraettevõtjal oma silda püsti lükata? Isemajandav sild. Konkurentsivõimeliste hindadega. Ja konkurentsivõimelisteks hindadeks võib nimetada vabalt ka kaks korda suuremaid hindu kui on praegused praami pileti hinnad.

Regionaalpoliitiline kasumiahnus kirjeldaab järgnevat uitmõtet/arusaama. Kui Saaremaavalitsus doteeriks Saaremaakonna elanike sillapileteid oleksid saare elanikud huvitatud Saaremaale “sissekirjutusest” Samas maavalitsus saaks maksutulu juurde. Ettevõtted, seni kui kehtib riigis kord kus ettevõtted lihtsalt ei maksa tulumaksu ei maksa nendega väga arvestada.

Silla ehitamine oleks vaid kahjulik ühele ärimehele ja tema ärile. Ja sedagi lühikeses perspektiivis.

Saaremaale ehitati süvasadam mis pidi saare majanduse kui paisu tagant lahti päästma – aga nii lolli transiidiärimeest küll ei ole kes laseks laeva pealt kauba maha laadida vaid selle jaoks, et see ühe teise laeva peale sõidutada. Aga arvati, et siiski sadam on tähtsam kui sild.

Olen kohanud erinevaid hinnanguid silla tasuvusaja kohta.. kord 20 kord 10 aastat. Rahvas võtab korteri ostmiseks laenu 30 aasta peale.. auto 5 aasta pealke.. kodukino 3 aasta peale.. ja ikka silda ei saa. Ostan Saaremaal poest paki võid mis on kaks korda laevaga veetud maksan vedamise eest ühele ärimehele, riik maksab kah oma osa. Ostan tüki juustu mis on kaks korda sama laevaga veetud. maksan. maksan. maksan.. Heal juhul maksan ühe korra.. halvemal juhul kaks.

Sild ei olla hea äri. Silla hooldus söövat tulu. Vanaraud skandinaavia skääridest on hoopis omaette ooper, eriti veel eraomandis vanaraud.

Aga pealkirjas on vihjatud, et siin on vastus sellele küsimusele. No ma siis annan vastuse. Saaremaa silda ei ehitata kuna see on liiga kahjulik nende tüüpide jaoks kes seda ehitama ei hakka. Ja neid tüüpe kes seda ehitama ei hakka on palju rohkem kui neid kes seda ehitama hakkavad.

hakklihapallike

Noneh.. teeme väiksematest lihapallikestest suuremad lihapallikesed on vähem lugemist.

Rootsis prooviti seda asja aga jõuti järeldusele, et pisitillukesed lihapallikesed on paremad kui hiigelsuured lihapallikesed. Natuke aega läks mööda ja leiti, et tuleks pisitillukesed lihapallikesed siiski normaalsete lihapallikeste suuruseks teha kuna normaalsed lihapallikesed on just sellised mida inimesed armastavad.

Aga noh kes see ikka teiste vigadest õppida tahab.

Kuidas inimestes vastakaid tundeid tekitada

Esimene versioon: haara täies suuruses Spidermani nukk ja jaluta sellega hämaras linnas. Garanteeritult saad imelike pilkude osaliseks. Vastakad tunded tekivad vaatlejates.
Mulle jalutas täna varahommikul üks selline vastu, vastakad tunded olid täiesti olemas.

Teine versioon: soovita kellegi Microsofti ®©™ kodulehelt miski demo alla laadida, näiteks Office Enterprise 2008 ®©™ 60 päevane demo. Jälgi seda inimest ja tema kehakeelt: “Miks ka mitte, saab teada millega tegu on.. hmm, Live Account, okei.. jee, MSN-i oma siis toimib, fakk, mis mu MSN-i parool on, hmm.. ee, mis mõttes blankett? Nii palju välju.. okei, okei, hmm, dropdown ei tööta, raisk, minge te ka peesse, värdjad ikka oma “standarditega”, et Firefoxiga ei saagi.. Internet Explorer, nii.. nii, nii, allalaadimine. Oota, mis mõttes serial key? Kuhu ma selle kirjutan? Okei, kollane paberilipik… nii, kus ma selle paberi panin nüüd….” Selle aja peale on Issanda päike juba looja läinud ja vastakaid tundeid kõvasti tekitatud. Terve mõistus ütleb, et piratebay vahendusel oleks palju lihtsam endale see asi tirida. Ja seda asja 60 päeva kaupa proovida kogu ülejäänud elu.
Auväärsed ja kallid vaatlejad, ma ei õhuta kedagi piraatlusele või midagi sellist, aga no tõepoolest on veidi imelik sundida potentsiaalset klienti seitsmest pasast läbi ronima, et mingi närune demo kätte saada.

Jälle see kuradi majanduskriis

Seekord siis küsimus selles, kas tõepoolest ongi hunt lambakarjas. Või meile üritatakse selgeks teha, et praegu on viimane aeg osta JahiPüss 2000™.

Üldkokkuvõte praegusest majanduslikust olukorrast. Kõik räägivad – nafta on paha, naftaärikad on pahad. Kiiremas korras tuleks vabaneda nende küüsist, ehitame tuumajaamu, teeme ökoautosid jne. Aga kas leivatootjad tahaksid sellist juttu kuulda? Mis siis lihtne pagar teha saaks? Eks ta võib taignakaussi tatistada ja edasi sõtkuda, sest ta teab, et on, mis on – leiba ostetakse ikka. Sama asi on ka naftatootjatega: tõstsid hinna kõrgele, tatistades sellega kõikidele silmaauku ja keerates dollarikursi pea peale (Forexi poisid muidugi said käsi hõõruda ning habemesse itsitada ja ulmelisi summasid oma pangaarvele kanda) ja suur hädakisa võiski alata.
Eks kõva kisa peale kah mõned lambad üksteist surnuks tambivad.

Poliitiline relv – “Minu juhtimise ajal küll USA dollar ei kukkunud ja nafta oli kah kaks korda odavam”; idiootne, aga toimib.
Kui veel mina noor olin, siis lammas oli targem. Ja sõi noa ja kahvliga, hundikotletti.

Meie “majanduslik olukord” on säärane, et toidupoes saab valida sama tootja sama juustu kahekordse hinnavahega. Kriis seisneb selles, et bensiini hind ongi nii madal, et lausa nutt tuleb peale vaeste tanklakettide raske käekäigu üle järele mõeldes. Terve see pagana aasta ei ole saanud autoga normaalselt sõita, sest kõik kohad on ekskavaatoreid, segumasinaid, teerulle, suitsetavaid ja lebotavaid teetöölisi täis (mine sa võta kinni, aga see ongi nende töö – seista ja oodata veoautot. Ja kui keegi tuleb ütlema, et mis töö see ka on, siis võib ta sirgelt minna sinna, kus päike ka ei paista).

Kas ma olen Ansipi pooldaja? Või meeldib mulle Savisaar? On see erootika või porno? Viagrat ma igatahes müüa ei kavatse ja märksõnu otsimootoritele lahmin ritta täiesti süütundeta, sest ma lihtsalt olen selline.

Ainus, mis veel saaks asja päriselt majanduskriisiks keerata, oleks massiline koondamislaine (milline imetore moodus vabaneda sellest paksu pahandust põhjustavast staažitasust). Või on see juba käes? Ei vist veel. Eks nad kõik ürita meie kauatehtud kaunikesse panustada, aga ma kahtlustan, et nad ei saa sellega hakkama, pealegi keegi peab ju selle töö ikka ära tegema, mis tegemata jääb. Kohe kuidagimoodi ei saa, sest hinnad normaliseeruvad ja normaalsed hinnad ongi need hinnad, mis igal pool ja alati on olnud  – “kuradi kallis”.

Järelduse hetk on käes. Kellel on vähegi võimalik, hakaku kinnisvara kokku krabama.

Ja mul on tõepoolest väga kahju, et sellel teemal ikka ja jälle tuleb sõna võtta. Eks ma üritan ennast ja teisi parandada.

Nõrganärvilistele ei soovita

Pee-ess! Järgnevas tekstis esitet küsimused on puhtalt retoorilised.

Pee-ess, pee-ess! Kes end ometi puudutatuna tunneb, olge hääd ja vastake.

Niisiis. Nagu praegu AS Eesti Wabariigis moes on, hakkan kiruma. Ei, eksite, mitte Ansipit.
Küsite miks? A ma ei vasta retoorilistele küsimustele.

Meil on teadupärast majanduskriis. Mina seda küll ei märka, kui ma tänaval järjekordset Lexust või Hummerit näen, aga see selleks. Elu on persses, nagu ütlevad klassikud, ja aiva enam sügavamale kisub. Kisub siis kisub.
A ma ei näe, et ma peaksin seepärast Ansipit kiruma.
Mõtleme natuke – see on küll raske, aga proovime, eks -, kas midagi oleks teisiti, kui pääministri toolil lösutaks keegi teine? Näituseks, kes iganes. Jaa-jaa, ma juba aiman vastust, et loomulikult oleks!? Et siis istuks metalljunn endiselt Tõnismäel, suur sõber teisel pool Narvat ei vähendaks transiidivedusid ja üldse oleks kõik ilus ja tore.
A ma ütlen seepeale – persse minge!
Eestlaste ja Eestimaa häda on teadupärast see, et me riik on väike ja me rahvus veelgi väiksem. Igaüks tahab peaminister või president olla, sest teistel ei ole väikeses riigis ja inimeste keskel, kus kõik tunnevad kõiki, mitte sittagi teha. A siin ei ole noid niinimetet ajusid nii palju võtta. Kord on Savisaar peal ja Ansip all, siis jälle Ansip peal ja Savisaar all. Tuleb tuttav ette? Eks ole.
Rahva mälu on lühike. Näituseks. Laar keeras kunagi põllumajanduse tuksi. Nüüd räägib poja jälle suuri sõnu, ja mis peamine, IRLi toetus kasvab pidevalt. Et siis, mis sitasti, see uuesti? Ikka. Eestimaal on niimoodi kombeks.

Mida ma tahan öelda, on see, et süüdlane ei saa kunagi olla vaid üks inimene. Peegel ei ole igaühe kodus asjata.
Paraku on see ilmselt loodusseadus, et inimene vajab alati kedagi või midagi, keda kõiges halvas või heas süüdistada saaks. Näiteks nagu jumal või jahve või buddha või kes iganes. A sellest juba mõni teine kord.

Pee-ess, pee-ess, pee-ess! Ma olen käinud vaid üks kord elus valimas. Ja see ei olnud Reformierakond.

Mastaba

Sharp ar-m205 and penguin

using sharp photocopier as printer under linux, no can do. I’ve tried to use it wit HP laser-jet drivers as I was recommended. I’ve tried something involving a dead goat, chicken and seven-roads crossing but nothing. Nothing helps. I’ve even tried looking support from manufacturers website.. and nothing. And if I tried to complain about my misfortune:

And i can’t complain because I’m not using “web browser”. Maybe their web page isn’t web page at all. Maybe it’s some jiberish. (when I was young there were STANDARDS there were no such thing that not compatible web browser)

conclusion: fuck you so very much, sharp.

There must be some serious morons in sharp. Not having linux drivers for old midrange photocopier is forgiveable but that web browser thing. WHO uses internet explorer?

(this is revengepost. it doesn’t have any value at all. but even tiny revenge is sweet)

KÕU vs EDGE, ehk elisa AS defineerib lõpmatust*

väited bastardi ellujäämisest on kerged liialudsed. ja bastard sai teada kui suur on “piiramatu*”=lõpmatu=∞ hulk andmeid *. aga tuleb välja, et see on siiski “mõistlikult kasutatud”* lõpmatus.

Saabunud metsa kaasas karbitäis maailma päästvaid vidinaid, karbi peal kirjas KÕU.

1. karbist kogu kammajaa välja. usb pulk, antenn, kahe pistiku ja ühe pesaga usb kaabel, cd draiveritega, hiina- ja eestikeelsed manuaalid.
2. pulga küljest pisike antennijupats lahti kakkuda ja suurem antenn külge ühendada.
3. pulk ühendada usb kaabli pesasse, mõlemad pistikud maci usb portidesse toppida.
4. mac tööle lülitada
5. avastada, et mac ei oska kõuga midagi teha.
6. avada hiinakeelne manuaal
7. mõista, et hiina keelest aru ei saa mitte midagi
8. avada eestikeelne manuaal ja avastada, et asi ei peagi maciga töötama; win 9x, win me, win 2000, win xp, win vista. olgu ma neetud.
9. lapakas win xpga käima, draiver sisse, klientprogrammi käivitumst oodata minuteid (laadis skinni nagu dialoogist lugeda sai)
10. lapakaga mööda õuet ringi joosta, et leida mingisugusedki levi riismedl, kirudes kasutut proget kuna see ei oska midagi erilist levi kohta rääkida, mobiiltelefonidest tuntud pulkadesüsteem ei esinda kuigivõrd adekvaatset infot. pulki on üks, kaks või siis mitte ühtegi ja pidevalt räägib, et “autentitseerimis sündmus” on toimunud (omavoliline tõlge väljamaakeelest) ja ühendus katkenud kuna eemal olev arvuti ei vasta.
11. mööda televiisoriantenni toru üles ronida ja magnetiga välisantenn kinnitada toru külge, avastada, et pulgasüsteem veelgi vähem lootust annab.
12. jätta setivõit elisa EDGEle.

Kõu ei kõma üle maa.. vähemalt mitte seal kus mina olin.

kõu eelised: disainitud ainult üheks asjaks, draiver on mahult oluliselt väiksem, karbis olid ka hiinakeelsed manuaalid, välise antenni kasutamise võimalused (enamusele telefonidele ei saa ühendada välist antenni).
kõu puudused: ei tööta, tahab kasutada kahte usb porti (nagu neid ülearuselt oleks masinate külge kinnitatud (kuigi jah 1000 mA on hulga rohkem kui 500mA)) ei tööta maciga (või noh ma ei saanud proovida leida draivereid macile) ei võimalda kommunikeeruda arvutiga juhtmevabalt. Olemasoleva levi näitamine toimub vaid lühikesel ajahetkel mil ta üritab tõepoolest ühendust luua. klientprogrammi skinni laadimine võtab üüratult palju aega. karbitäis kola on vaja kokku ühendada ja tulemus ei ole sugugi nii kompaktne kui mind uskuma tahetakse panna.

elisa edge eelised: töötab, töötab maciga, saab ühendada juhtmevabalt, ülevaade levi tingimustest on pidev, klientprogramm käivitub kiirelt, arvutiga juhtmevabalt ühendudes näeb asi tõeliselt ilus välja. küllaltki kiire, töötab töötab töötab.
elisa edge puudused: ei ole ülearu kiire, draiver on ebameeldivalt suur. hiinakeelse manuaali puudumine. elisa leping näeb ette “mõistliku kasutamist”*

edge käis läbi se w610i